Sunday, January 29, 2017

Elu, universum ja kõik

Vastus peaks nüüd nagu käes olema. Loodetavasti antakse teist samapalju aega uurida, mis see küsimus siis on.

Pole olnud kuigi produktiivne nädal.

Esmaspäeval mängisime perekondlikult kuus ja pool tundi "Monopoli", sest seda soovis Jõugu Juht kui äsjane sünnipäevalaps. Mulle see mäng ei meeldi, aga noh, lapsele tegi rõõmu ... Peasüüdlane oli pärast väga rahul, et oli esimest korda issiga viiki jäänud.

Teisipäeval, nojah, oli see universumivastuse päev. Muutsin ettehaaravalt sotsiaalmeedias sünnikuupäeva salajaseks ja sain seetõttu meeldivalt vähe tähelepanu. Tööl ei reklaaminud ka midagi, poetasin oma koogi ja kohvi niisama õpetajate kohvikuruumi ja sain ka seal meeldivalt vähe tähelepanu. No ja kes tähelepanu pöörasid ... ilmselt on lahti lastud tõele mittevastav kuulujutt, et ma söön tumedat šokolaadi. Aitäh, koogi sisse panduna ei ole selle õudne mõru maitse tõesti üldse tunda, ja šokolaadikooki me sööme hea meelega. Või ükskõik, peaasi, et see ei ole "Kalevi" pähklišokolaad, sest selle vastu on mul mingi allergia moodi asi (ma ei tea, mis asjaga nad seal "Kalevis" oma pähkleid töötlevad, aga muude firmade pähklišokolaadid - piimakad, otse loomulikult! -ei aja mul suud hirmsasti sügelema). Õigupoolest ei pea keegi mulle midagi kinkima, olge niisama toredad edasi.

Kolmapäeval koduõppisime kohe hoolega. Lapsed ei olnud selle eest kuigi tänulikud, aga neljas ja viies klass nõuavad juba mõnevõrra tõsisemat tegelemist.

Neljapäeval oli tööl ekstra vastik päev. Kui ühe päeva kõik tööülesanded on sellised, kus mingit minupoolset paranemisabi pole võimalik osutada, siis on see päev ekstra vastik, midagi pole teha.

Reedeks oli eelmise päeva küündimatusetunde tõttu tahtmine tervisepäev võtta, koju voodisse jääda ja tekk üle pea tõmmata, aga kuna ma pidin ühe lapsukesega tegelema, läksin ikkagi Linna ... seal selgus, et kõnealune lapsuke on hetkel haige. Urr. Mõlgutasin mõtteid ümberõppest, aga kuidagimoodi ei tahaks enam ühtegi lõpu-, bakalaureuse- ega magistritööd kirjutada, keskpärast ja kehvapoolset teadust tehakse ilma minutagi küllalt.

Ega laupäev parem ei olnud. Pealegi valutas mul terve päeva pea ja aeg-ajalt ka kurk.

Sellest tulenevalt jätsime pühapäeval kirikusse minemata, hommikul sain (koos endiselt valutava peaga) voodist välja alles siis, kui Jõugu Juhi Sõber Mehele helistas, et kuidas need valgusenupud töötavadki ... Tundsime suurt rõõmu sellest, et jumalateenistusest tehakse ülekanne ja et JJ Sõber on nii kompetentne noormees, et oskab ilusti sättida, milline kaamera nüüd pilti näitab ja puha. Eesti ägedaim pulmafotograaf pidas jutlust töötegemisest. Ma olen selle peale pool päeva põrnitsenud kangastelge ja surunud alla kiusatust kuduma hakata - ma pühapäeval põhimõtteliselt sellist tööd ei tee, mille eest mulle makstakse. Selle asemel olen päästnud natuke sokke ja olnud muidu emme. Pühapäevaseks lõunasöögiks valmistasid mehed pannkooke ja õhtusöögiks küpsetasin kalkunirinda sidrunikastmes, magustoiduks halvaasaiakesed. Rimi päevalillehalvaa ei lähe paraku paremaks, kui seda küpsetada. :S

Lugesin raamatut "Metro 2033". Veel üks maailmalõpulugu, selles on küll maailm juba kutu ja inimtegevus toimub ainult Moskva metroos. Varasemad lugejad on juba kirjutanud paremaid arvustusi kui mina üritadagi viitsiksin, märgin lihtsalt ära, et seal esitatakse äärmiselt huvitav (mitte "täitsa usutav" sordist, pigem "mille kõige peale nad ka ei tule" sordist) põhjus, miks Peterburi metroos tuleb kohati astuda perroonilt rongi läbi spetsiaalse ukse ja rongi värvi ei näidatagi, samuti seletus, miks kõikjal pidi särama viisnurk punane ... Nojah, ja kas te olete kunagi oktoobrilapse/pioneerimärgi nõelaga sõrme torganud? Huu.

Tahtsin käia sirelhekis ragistamas ja seal kasvavate metskirsside oksi tuppa tuua, aga noh, pea valutas ja siis tuli ette, et paari vaasi jagu roose meil juba toas on. Küll kunagi järgmisel nädalal saab.

Peavalu, tänan küsimast, jäi ka vahepeal järele.

5 comments:

  1. Tagantjärele kallistused teisipäeva puhul :)

    ReplyDelete
  2. Palju tagantjärelesünnipäevaõnne! Ja seda lauset kinkimise kohta tahaks ka oma tarbeks laenata, sellised vajalikud tsitaadid heasoovlike inimeste lohutamiseks kuluvad alati marjaks ära

    ReplyDelete
  3. Haa, ma magasin maha (eelmine nädal oli mitmel rindel ekstrategus). Palju õnne tagantjärele, head uut aastat, häid õnnestumisi katuse ehitamisel ja kõigis muudes valdkondades ka!

    ReplyDelete
  4. Meie poolt ka palju õnne ja kordaminekuid möödunud sünnipäeva puhul! Mul oli täiesti meelest läinud, et oled ju ka jaanuari laps.

    ReplyDelete