Või midagi sellist.
Mõne aja eest osalesin koguduses ühel arutelul, kus arutelu eesistuja ja mina olime ühemõtteliselt ja selgelt eriarvamustel. Paraku ei peetud minu seisukohti (mida paar arukat naist veel toetasid) kuigi tähtsateks ja otsustati ellu viia arutelu eesistuja soovid. Võeh.
Täna sai olukord emmede palvegrupi meililistis laiemalt teatavaks. Mitmed arukamad naised ei teadnudki, mis nende selja taga esindajate vastuseisust hoolimata on ära otsustatud, ja olid ilmselt häiritud. Mina väljendasin oma vindunud pahameelt. Paar tundi hiljem olid arvamust avaldanud teisedki, aga ... kui mina trampisin tigedalt jalgu vastu maad, siis teiste seisukohavõtud olid leebelt kindlameelsed ja sirgeseljalised. Niimoodi loodetavasti võidetakse lahinguid, Melanie Wilkesi kombel, mitte Scarletti moodi lärmates.
Ma olen oma sõbrannade üle uhke ja loodan neilt veel palju õppida.
Ja muidugi ma loodan, et arukad naised suudavad eeeee /sisesta sobiv mittesolvav omadussõna siia/ mehi veenda, et arukate naiste mõtted on paremad. Meie grupp on vist juba peaaegu otsustanud, et meie selle "uue kursiga" kaasa ei lähe.
_____
*ausalt, ma ei ole "Tuulest viidud" palju aastaid lugenud, aga teismelisena, jah ...
No comments:
Post a Comment