Nunuh. Ekspertide vastu vaielda pole ilus ja ega mul teaduspõhiseid andmeid polegi, aga ... No ja artiklis pole ka öeldud, kustmaalt see "rohkem" algab.
Mõtisklesin selle asja üle natuke. Võtame nii-öelda normaalseks laste arvuks kolm, sest mulle tundub, et see on veel viimane ühiskondlikult mõistlikuks peetav laste arv peres. Pereautod on ka peamiselt viiekohalised ja majad-korterid enamasti ka sellised, kuhu kuus või rohkem inimest enam hästi ei mahu - noh, tegelikult mahub muidugi igale poole, aga kui meil juba on heaoluriigi moodi asi, siis tahaks mugavust ja privaatsust ja nii edasi.
Niisiis. Meelde tuli kuus sõprade-tuttavate peret, kus on rohkem kui kolm last. Kolmes peres neli ja kolmes viis. Kõigis peredes on vähemalt üks laps veel algklassiealine. Ainult ühes peres on ainult ühest soost lapsed, muidu on poisid-tüdrukud umbes pooleks. Mõnes peres on lapsed väiksemate, mõnes suuremate vanusevahedega. Vähemalt nelja peresse on sündinud vähemalt üks "ups"-laps, kes on upsist hoolimata olnud algusest peale armastatud - ja need upsid ei ole minu teada alati viimased lapsed! Vähemalt kolme pere emad on mingil hetkel maininud, et tegelikult arvasid nad, et kolm last on õige ja paras ja kolmega on nende mõõt täis ja perekond valmis. Arvestan perena hetkel kooslusi, kus kõik lapsed on sündinud ühe mehe ja ühe naise omavahelises abielus/kooselus, kärgpered jätaks kõrvale - ega ma neid palju ei tea ka, aga tegelikult sobituvad mõned mulle tööalaselt teadaolevad suuremad pered ka enamikuga neist punktidest, jällegi jätan kõrvale paar meie ekstra suurt kärgperet, sest ma ausalt ei ole nendesse süvenenud ja pole vaja ka, tähendab, on toimetulevad pered.
Jah, kõik pered on kristlased ka, aga jätame isiklike veendumuste komponendi hetkel kõrvale.
Ühisjooned, mis ma suutsin välja mõelda:
- kõik paarid on abiellunud allakolmekümneselt, kõik pereemad on abiellumise ajal olnud nooremad kui 26 (ma ei tea oma sõprade täpseid vanuseid, vabandage) ... nüüd tuli üks pere veel meelde, neli samast soost last, kehtivad kõik punktid, mis teistel kuuelgi
- esimesed vähemalt kaks last on sündinud enne, kui pereema sai 30;
- kõik abielud püsivad. Muidugi on ka neil raskeid päevi, aga raskete hetkedega püütakse tööd teha ja tundub, et töö on tulemusrikas. Raskete hetkede üle avalikult ei kurdeta;
- kõigis peredes on lapsed saanud kolmanda sünnipäevani kasvada peamiselt kodus, hoiuskäimised on pigem erandiks kui reegliks, vanemad on oma töö- ja karjääriasjad vajadust mööda ümber sättinud;
- ükski pere ei ole püstirikas, aga majandatakse väga mõistlikult;
- kõik pered elavad majas, mitte korteris - on natuke kuni palju ruumi ja oma-tuba-oma-luba, mis arvatavasti on tähtsamgi kui ruutmeetrite arv;
- kõigis peredes on vähemalt üks vanem kõrgharidusega, jällegi, ma pole sõpradelt diplomite esitamist nõudnud;
- kõigil peredel on olemas vähemalt üks komplekt vanavanemaid, head suhted sugulaste ja sõpradega, tähendab, toetav võrgustik.
Et kõigi perede elu on seotud Linnaga, ei ole hetkel oluline punkt, sest meil kaugemates paikades väga palju tuttavaid ei ole.
Soome ekspertide väljatoodud punktidest sobitub ehk see tudengite toetamise asi, sest tõepoolest, kui pere luuakse varakult, on lastesaamise hajutamiseks ka rohkem aega. Tervis on ka parem. Muud punktid nagu ...
Igatahes tundub mulle selle napi ja üldse mitte tõsiseltvõetava analüüsi põhjal, et ühiskondlikud müüdid nagu paljutarbimise ülistamine, inimene-on-siis-väärtuslik-kui-ta-töötab-alati-täiskohaga, laste varajase kollektiivi viimise kohustus ja juhusuhete loomulikkus nagu ei ühilduks hästi suurema lastearvuga. Ja mul on mulje, et kõigis neis peredes oleks selline laste arv ka siis, kui riik ei teekssündivuse tõstmiseks suurt midagi praegusest rohkemat. Nad lihtsalt ... armastavad teineteist ja oma lapsi? Või kuidas (ma tean, et vähemalt üks paljukooliline ema käib siin lugemas, armastad ju?)? Ja niipalju kui mina nende perede lapsi tean, on kõik täiesti suurepärased.
Ma mõtlesin oma tutvusringkonna ka läbi, siin väljatoodud punktid tõesti klappisid. Ühise joonena võib nimetada veel seda, et neis peredes ei aega taga "raha ja kuulsust" st vanemad on loobunud isiklikest ambitsioonidest ja karjäärist pere nimel.On valitud teadlikult teine tee.
ReplyDeleteVeendumuse komponent on siingi ülioluline, ministatistika oma tutvusringkonnas näitab, et vastavate veendumuste puudumine takistabki kõige enam sündivust. Ja kui veendumus puudub, aga ühiskond/meedia peale surub, et ilma geelküünte, karjääri ja lõunamerepuhkuseta pole sa normaalne naine, siis jäädakse uskuma ja pingutatakse normaalseks saamise/jäämise nimel.
Ja kurb on see, et ka paljulapselised pered, ilma veendumuskomponendita, lähevad katki, kui ka kõik teised punktid on täidetud. Viimastest aastatest on mitu näidet tutvusringkonnas.
Ma siis lahutaksin veendumuse komponendi usulisteks ja pereväärtuste-veendumusteks. Mu paljulapselised tuttavad on kõik kristlased, aga suured pered, keda tööasjus servapidi tean, kohe kindlasti ei ole. Tundub aga, et neil on pere hindamine au sees.
ReplyDeleteVähemalt üks minu statistikasse sattunud suurpere on küll lõunamerepuhkustel käinud, aga sellest hoolimata on nad võõramatelt kogenud ülevalt alla vaatamist - et 5 last, järelikult asotsiaalid. Urr.