Vebruariidinädal

Vebruariidist tuleb paraneda, muidu võib sind tabada märtsioos, arvas meie sotsiaalpedagoog, kellega ma oma vebruariidimõtet jagasin. Tõepoolest, märtsioos oleks kindlasti hullem.

Lillebror jagas sünnipäevakutseid ja käitus üsna ... hampealmannilikult. Käekiri on endiselt arengujärgus ja lugemine käib endiselt üles ja alla.

Unistaja sai sünnipäevakutse, mille puhul ma kahtlustan, et ta pressis selle oma Sõbralt ebadiskreetseid küsimusi esitades välja. Nojah, kui Sõber, kes käib Unistaja Endises Klassis edasi, on vahepeal sõbrunenud paari kiusaja ja muidutüübiga, kellega Unistaja ei klapi (pehmelt öeldes), siis võib ta omaealistest lapselikuma ja natuke teistsugusema Unistaja nimekirjast "ära unustada" küll. Kaalun, kas peaks Sõbra ema käest selle sünnipäeva asjus uurima, kutse edastati lapse enda sõnastatud SMSi teel (noh, et kas aeg ja koht klapivad ja ega Unistaja nii umbes üheteistkümnendal tunnil külaliste hulka lisandumine siiski koormav ei ole). Hakkabki kätte jõudma see aeg, mil Unistajal on raske leida omavanuseid seltsilisi. Õnneks on meil kirikus paar nooremat selli, kellega ta jällegi hästi sobib.

Jõugu Juht käis prantsuse keelt vastamas. Neli, ütles õpetaja, aga viis ei ole enam kaugel. No me siis pingutame ja hääldame ja tambime artikleid edasi.

Kogu kamp käis ühe peamiselt Unistaja noorema kirikusõbra sünnipäeval. Sünnipäev oli vaieldamatult edukas, kuna Lillebror oli peo lõppemise peale väga pahane.

Mina ... olin haige ja närvis ja haige ja närvis. Keegi ammune teretuttav (tegelikult väga kena, aga mulle praktiliselt täiesti võõras inimene) tahtis Vanaema kaudu kangesti minuga kohtuda. Noh, mulle selle daami pakutud aeg ei sobinud, ega ma ei hakanud vägisi sobitama ka. Daam olla siis Vanaemal külas käinud ja maininud, et ju ta siis ei ole minu jaoks tähtis. Mul on küll ammuse teretuttava käekäigust hea meel kuulda, aga et võtta ekstra aega kohvetamiseks ... Vanaema on jah inimene, kes peab kontakti kõigi inimestega, kellega ta on kunagi samas bussis sõitnud või umbes nii, aga mina ausalt ei jaksa.

Mees jättis suurema summa autoremonti ja käis ostis ülejäänud raha eest mulle palderjanitablette. Palderjanitablettide omamine rahustab, tundub mulle - meeleolu on purgi üleandmise hetkest saadik palju stabiilsem. Pealoogia.

Jõugu Juht käis Eesti sisemeistrivõistlustel Türil ja saavutas lugupidamiseväärilise seitsmenda koha. Kuna teiste spordikooli gruppide ootamine oleks tähendanud JJ-le seitset tundi molutamist, käisime tal seal järel ja sõitsime üksiti - sest pool maad oli ju niigi läbitud - Teisele Vanaisale külla. Kesk-Eestis oli ilm nagu kuld, päike säras ja autotermomeeter näitas viis kraadi sooja, aga kohale jõudes juhtus see, mis ikka juhtub - tuul lõi kohe maja ees hingetuks ja nii läks nässu ka meie ilus plaan käia mere ääres päikeseloojangut vaatamas. Selle asemel kuulasime Teise Vanaisa Türgi-reisi muljeid ja olime niisama olemas. Koduteel, vahetult enne Viljandit ületas teed suurem metskitsede kollektiiv, kõik kenasti üksteise järel. Niigi palju loodusvaateid, eks ole.

Täna kirikust tulles otsustasin, et teen lõunauinakut ja püüan selle käigus jagu saada ka ebamäärasest haigusevihjest, mis mind juba mitu päeva tüütab. Magada sain vast pool tundi, siis läks uni ära ... Haigusevihje on ka endiselt olemas. Urr. Vebruariit, ma ütlen!