Wednesday, February 15, 2017

Vebruariit jätkub

Nii ongi. Ma vajan üht suurt tassi kakaod ... vähemalt kuue lusikatäie kakaopulbriga.


Edit veel üks närvivapustus hiljem: Minu kallis Mees hakkas mulle kakaod tegema. Küsis mitu korda, kas ma ikka tahan seda kakaod - mis mõttes seda, meil on riiulis purgitäis Nesquiki*, rohkem võimalusi ei ole ju. Kummastasin omaette, aga vastasin, et loomulikult seda, mida siis veel? Kümme minutit hiljem leidsin köögist Mehe, kes segas potis pruuni keedust ja laua peal oli küpsetamiskakaopulbri pakk, mis tavaliselt elab kuskil kapisügavustes, sest ma teen neid ameerikapäraseid browniesid harva ja muude asjade sisse see sappmõru ollus ei kõlba. Karjatasin. Mees väitis, et ta olla mitu korda üle küsinud. Lapsed jõid kibeda keeduse pika hambaga ära ja kurtsid, et maitseb sama hullusti nagu Vanaema pool. Puhtast kakaopulbrist jook on ju alati tumeda šokolaadi vastiku maitsega, ükskõik kui palju suhkrut panna!

Nüüd on Mees solvunud ja mina õnnetu. Kakaod on meie majas tehtud alati nii, et piim kuumaks, tassi, Nesquik või mõni muu valmispulber sisse, valmis. Mõrust toorpulbrist ei tehta mingit jooki, sellel on tumeda šokolaadi maitse! Kas on nii, et Mees pole peaaegu 16** paar-olemise aasta jooksul tähele pannud, et ma tumedat šokolaadi südamest ei salli (kinkida on seda siiski hea, kui kingisaaja eelistust ei tea, sest küpsetamiseks kulub ta ikka ära)? Ei ole nagu loogiline. Või on mul õnnestunud olla nii hea koduhaldjas, et Mees pole iialgi näinud, mismoodi ja mis komponentidest talle või lastele kakao tassi tekib? Kui nii, siis ... olen ma oma koduperenaise-karjääriga liigagi hästi hakkama saanud. Igatahes valmistas solvunud abikaasa - olgu ta südamest kiidetud - mulle uue kuuma piima ja sinna ma siis kühveldasin ... seitse kuhjaga lusikatäit tsiviliseeritud, ebatervislikku, aga hingele absoluutselt vajalikku valmispulbrit.

_______
* ma tegelikult tean, et Nesquik on osa poolt maailma ebatervislike toiduainete turgu valitsevast kontsernist, aga me oleme hinna- ja maitsetundlikud.
** kui Jumal päevi annab ja me õhtuks ära lepime, siis saab kuu aja pärast 16 aastat täis.

5 comments:

  1. Vist ongi üldlevinud probleem. Everyone wants to quit in November and February (http://simplehomeschool.net/everyone-wants-to-quit/)
    Raske(m) teostada tavakooli puhul.
    Ma olen tagantjärele oma blogidest lugenud ka, et ikka on raskem veerbuaris ja novembris. (Tänavu on meil läinud veebruar haiguste nahka siiani ja ma Dora pärast ka muretsen, et kohe on lõppemas semester ja oleme väga palju maas plaanist, aga lubasime ju ette näitama minna. Sain õpetajaga kokkuleppele, et näitamegi, kus maal oleme ja oluline on juunis klass lõpetada, mitte olla teistega samal järjel.)

    ReplyDelete
  2. Pai! Ja kiiret paranemist sest tõvest!

    ReplyDelete
  3. Tänan. Minu enesetunnet parandas hetkel teadmine, et ma sain 15. veebruaril teha aiatöid - ilm on nii soe, et ma koristasin tund aega kasvuhoonet ja nüüd on see vastik töö selleks tomatihooajaks tehtud. Ühtlasi käisin taga-aia piiril ja loendasin kokku meie paari aasta eest istutatud kuusekesed. 13 elus, 3 surnud, ülejäänud dematerialiseerunud. No aga kui neid 13 eksemplari poleks, siis oleks ju veel haledam, eks ole.

    ReplyDelete
  4. Meil oli just paar päeva tagasi Sandriga haakuv vestlus - tema arvas, et ta hakkab vist teismeliseks saama, sest ei ole eriti tahtmist õppida. Mina arvasin vastu, et tõenäoliselt on asi siiski veebruaris.

    ReplyDelete
  5. Ma kujutasin ette 6 lusikatäit mõrudat kakaopulbrit ühe tassi kohta (meil käib 0,5 tl) ja süda hakkas paljast mõttest puperdama :)

    ReplyDelete