Wednesday, February 1, 2017

Veebruari algus ja midagi ajaloost kah

Neliteist aastat tagasi oli esimesel veebruaril väga ilus ja väga külm ilm. Kõige soojemalt hetkel oli vist miinus seitseteist, aga ma ei saanud juuksuri juurest tulles mütsi pähe panna ... Tõsi, perekonnaseisuameti tädil oli soeng oluliselt uhkem ja lakist kabisevam - ta ei jätnud rõhutamata, et tema soeng on sel päeval väga tähtis ja maksab palju. Kirikliku laulatuse puhul on ikka lihtsam, pastor kammib seitli pähe ja sätib lipsu otseks (või tõmbab ametirüü selga, ma olen vist ainult baptistipulmades käinud, meil ametirüüd ja "suhkrutükki" tavaliselt ei tarvitata). Ütlesime "jah" ja andsime allkirja. Pidu ei pidanud, sel ajal oli meil hulgaliselt segaseid suhteid teemal "Me peaksime nad viisakuse pärast kindlasti pulma kutsuma, aga tegelikult ei tahaks neid üldse näha". Käisime perekondlikult Wilde kohvikus kooki söömas ja siis oli kole palju vaba aega. Parajasti oli algamas korraline peregrupp Roosi tänaval. Noh, läksime siis täismundris kohale. Õ. (siin ka nimetatud Õpetaja Õnneks) avas ukse ja karjatas: "Miks te siin olete, miks te ei abiellu?`" Noh, see asi oli ju juba ühel pool ...

Neliteist aastat ja kolm last hiljem käidi eile kahekesi kohvikus ja süüakse täna viiekesi kalkunipraadi. Sellepärast, et meil jäi jõuludest üks linnuke millegipärast üle. Muud pidu ei peeta, minul on põskkoopapõletik ja üldiselt pole väga kombeks elevandiluupulmi suurelt tähistada. Kui Jumal annab, siis hõbepulmi tähistame, aga sinnamaani tulev veel 11 aastat vastu pidada ...


Veebruaris juhtub ... loomulikult pean terveks saama.
Vanaisal tuleb sünnipäev.
Võib-olla osalevad lapsed ühe sõbra sünnipäeval, JJ Peo ajal anti selleteemaline vihje.
On vaja käia koolis vastamas.
Kütame hoolega ahju, sest ähvardatakse taas kahekohaliste miinustega.
Ei käi poes, kui on vähegi võimalik - vaja on ju kogudajakoguda. Nii Unistaja dressipükste kui minu uue koogivormi ostmisega on aega!
Panen mulda porrulauguseemned!
Teeme natuke aiatöid, näiteks võtab Mees maha ühe erakordselt vastikumaitseliste viljadega õunapuu (me oleme viisteist aastat teda püganud ja turgutanud, ikka õunad süüa ei kõlba - aitab!).
Teen hoolega kangakudutööd, sest materjaliriiul peab juba märtsi lõpus kehastuma tomatitaimeriiuliks.

6 comments: