Tuesday, March 21, 2017

Niisama

Minu FB sõbralistis on mitu inimest, kes millegipärast jagavad jõledaid artikleid sellest, kuidas varjundite-raamat on teretulnud vahend naiste loomuliku s*ksuaalsuse avastamisel, kuidas vanad eestlased olevat rõõmsalt porduelu elanud (selle kohta ei saa muu sõnaga öelda, pealegi kasutas sellist väljendit kõige lugupidamiseväärilisem mees minu lapsepõlvest, vanaonu Henrik ehk Järve Vanaisa, kelle lapselastele ma sellise imelise vanaisa pärast ko-hu-ta-valt kade olin) ja kuidas vaktsineerimine pidavat olema imevahend laste absoluutse tervise tagamisel. Need inimesed on muidu täitsa toredad, aga ma ei saa öelda, et ükski neist oleks mu lähedane sõber. Muidu ma lihtsalt ignoreerin selliseid asju või suunan nad varjatute hulka, aga täna sai ühe inimese puhul mõõt täis ja ma tõsiselt kaalun tema sõbralistist ärakaotamist. Peaks vist üldse sotsiaalmeedias kevadist suurpuhastust tegema, aga kuidas ma kustutan vaadete sobimatuse tõttu endise toreda kolleegi, aga jätan alles tubli kristlase, keda ma elu sees näinudki pole? Peaks välja mõtlema mingi kriteeriumi, aga näiteks "oleme päriselus ka sõbrad" jääb kohe kõrvale, sest ma ei saa, ei tohi visata nimekirjast välja inimest, kelle hing vajab väga päästmist ja kelle jaoks on oluline iga kontakt kogudusega ... Oeh.

***
Loen raamatut "Meie", autoriks David Nicholls. Satun sageli raamatukogust võtma sarnase temaatikaga raamatuid - "Minu Peterburi" ja "Vaskratsanik" olid korraga, hiljuti mingid hauataguse elu lood, nüüd siis raamatud ekstra lollidest naistest. Teine oli nimelt Gabaldoni "Võõramaalane". Noh, "Söö. Palveta. Armasta." on mul juba ammu loetud, muidu oleks see ka komplekti sobinud. Aga "Meie" ... Ühesõnaga, igati arukas, tubli ja hooliv mees, kes mõnikord küll natuke üle hoolitseb ja head sõnad ürgmehelikul kombel ütlemata jätab, on abiellunud ekstra jabura naisega, kes isegi ei ürita normaalseks hakata. Kakskümmend aastat ja mõned tragöödiad hiljem soovib mees koos oma pöörase naisega rahulikult, tavaliste inimeste kombel vananeda, aga naine arvab, et abielust aitab talle kah. Mees püüab loomulikult olukorda päästa, nagu hea mees kunagi, aga kuna peres on ka õudselt vastiku iseloomuga, ülbe ja hilispuberteedi all kannatav poeg, kukub välja ... halvasti. Kohati keerab kirjanik küll loo üle vindi, aga mulle tundub kahe kolmandiku raamatu peal küll, et see mees ja tema poolt Veneetsias kohatud Taani hambaarst on ainukesed normaalsed inimesed terves loos, noh, võib-olla mõni kelner ja hotellipidaja ka. Kirjutatud on hästi ja tõlgitud ka päris normaalselt.

***
Kui te tahate näha, mis nägu on Lillebror, siis vaadake siia. USAs Washingtoni osariigis elab kuueaastane Apollo, kes on titast peale Lillebroriga äravahetamiseni sarnane olnud, ainult et Apollol on silmad pruunid ja Lillebroril tumesinised, Apollo juuksed on aja jooksul muutunud heledast tumedamaks ja Lillebroril vastupidi. Ärge küsige, kuidas see võimalik on, mina ei tea.

***
Arvutimängukeeld on põhjustanud paar loigutäit pisaraid ja palju suuremas koguses loomingulisust. Eile tehti jupp aega õues filmi, grimmid (Lillebror on siiani kulmu ümbert kollane, ta pidi Winnetou olema, aga meil pruuni näomaalinguvärvi polnud) ja kostüümid ja stsenaarium ja puha ... ja täna istus Jõugu Juht mitu tundi arvuti taga ja püüdis endale filmi töötlemist ja eriefektide lisamist selgeks õpetada. Selgus, et see on keerulisem, kui ta arvas.

2 comments:

  1. See oli küll jupp aega tagasi, aga tundub, et meil on nii erinevad FB-tutvusringkonnad või valikuline lugemine või valikuline arusaamine. :) "kuidas varjundite-raamat on teretulnud vahend naiste loomuliku s*ksuaalsuse avastamisel, kuidas vanad eestlased olevat rõõmsalt porduelu elanud (selle kohta ei saa muu sõnaga öelda, pealegi kasutas sellist väljendit kõige lugupidamiseväärilisem mees minu lapsepõlvest, vanaonu Henrik ehk Järve Vanaisa, kelle lapselastele ma sellise imelise vanaisa pärast ko-hu-ta-valt kade olin) ja kuidas vaktsineerimine pidavat olema imevahend laste absoluutse tervise tagamisel." --- mulle ei tule hetkel enda viimaste päevade uudisvoost meelde ühtegi postitust, mis midagi eelnimetatutest oleks öelnud. :)

    ReplyDelete
  2. Meil on tõepoolest erinevad FB-tutvusringkonnad. Vaatasin järele, ainult 17 ühist sõpra. :)

    ReplyDelete