CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Saturday, April 29, 2017

Aga miks sa ikkagi last enda juurde ei taha?

Jõugu Juhi kooliküsimus on jätkuvalt õhus. Ma igaks juhuks kirjutan ühe seletava kirjatüki veel.

Niisiis, mis meil koolis puudu on?

Eesti filmiklassikale mõeldes ...

  • köikse paremad õpetajad oo meitel;
  • köikse parem prantsuse keel oo meitel;
  • köikse parem puutöökoda oo meitel;
  • köikse paremad üritused* oo meitel ...
  • möni murelaps vahel eksib ää kah.
Aga nende murelastega tegelemiseks oo meitel jällegi köikse parem sotsiaalpedagoog ja köikse paremad eripedagoogid. Pealegi on murelapsi tegelikult igal pool. Üks kolleeg, kelle laps on sama vana kui JJ, rääkis, kuidas Tema Lapse Koolis olevat öeldud, et kes sellesse kooli astub, see ka lõpetab ... aga Kolleegi Laps olevat kohe mitu aastat ühe tõsiste käitumisprobleemidega lapse isiku all kannatanud ja ei klassiõpetaja ega juhtkond ei olevat midagi ette võtnud ... Või kesse teab, kuidas need asjad olid, murelapsi jagub kõikjale.

Ah ma pidin puudujääkidest kirjutama.

Noh, ikkagi asukoht alternatiividega võrreldes. Hommikul tuleks sinna sõita risti läbi tipptunniaegse liikluse, mis on ebamugav, aga tehtav, ja pärastlõunal peaks laps trenni/ringi/Vanaema juurde jõudmiseks tormama bussi peale - aga mis siis, kui jääb maha või on bussigraafik nii totter, nagu ta tihtilugu kipub olema? Vanaema juurde kella peale ei minda, aga trennid ja ringid peaksid ikka kella kuueks läbi saama, koduülesannete jaoks on õhtul aega vaja ja muu elu jaoks ka, bussipeatuses molutamisest ei ole lapse elus mingit kasu.

Ja teise asjana see õpetaja lapse efekt. Ma ei taha oma lapsele olukorda, kus ta peaks mõne rumaluse - ja vähemalt kehalise riietusruumis räägitakse ikka rumalusi - puhtalt sellepärast enda teada jätma, et muidu peetakse teda kitukaks. Ja ma tahaksin ise ka neist rumalustest saada teada mingist minu jaoks neutraalsemast allikast kui isiklik lõpmata kallis poeg, kellele ma soovin loomulikult inetustevaba koolikeskkonda  - kes ei sooviks? -, mida on teismeliste puhul peaaegu võimatu saavutada. Ikka toob keegi mõne rumaluse kuskilt kaasa ja katsetab, kuidas selle demonstreerimine tema positsiooni grupi suhtes muudab ... või ongi nii teadmatuses ja vaimupimeduses laps, et arvab rumalustega endale tugevamat positsiooni saavat (näide: üks "vinge vend" Unistaja esimesest klassist, kellel oli juba esimesel koolipäeval teismelise olek ... ja jüngreid tal jätkus, Unistaja sealhulgas, sest selline laps oli ju põnev!). Meie praeguste viiendike puhul ma usuksin küll pigem rumaluse piiride katsetamist kui vaimupimedust, need poisid on üsna terased ja minu teada toredatest peredest, aga suvega jõuavad 12-aastased väga palju muutuda.

Õpetaja lapse efekti saaks muidugi eemaldada ... aga ma pole hetkel päris kindel, kas see peaks juba käesoleva aastanumbri sees juhtuma. Eks me vaatame seda asja.

___
*olemata muusika- või kultuurikallakuga, on meil siiski terve hulk koore, näitering ja nii edasi. Ja need muudkui esinevad selle ja teisel puhul, mõnikord kutsutakse lapsevanemad ka kontserdile. Ma küll ise koorilaulust ei vaimustu (ma ju olen rääkinud minu kooliaegsest krõõp-õpetajast?), aga juhul, kui lapsühik peaks viisi pidama, siis võiks laulda küll. Koorijuhid-muusikaõpetajad oo meitel kah köikse paremad.

0 comments:

Post a Comment