Sunday, April 23, 2017

Atsih! Ja ilusaid inimesi ka.

Neljapäeva hommikupoole oli kurk valus Jõugu Juhil. Õhtuks oli JJ juba täitsa rõõmus. Reede hommikuks oli kurk valus minul ja õhtuks olemine oi kui paha. Kurguvalu läks ka minul mööda, aga viirus või mis ta oli kolis üle põskkoobastesse. Me nüüd löriseme Sassuga samas taktis, Sassu küll valjemalt. Erinevalt minust ei oska tema ka nuusata, lausa võitleb ninapuhastamise vastu. Minul läheb üle. Sassul ... ei tea.

Veel on see nädal sisaldanud endas suuremat pitsitamist - piibelehesall sai läbi kõikvõimalike raskuste valmis ja hagakirjalisest suurem osa ka. Piibelehte olen raami peal juba näidanud, aga inimese seljas on ta selline:

Modellideks Ene ja IM. Tänase ilmaga tuli kahjuks kasutada kiriku siseruume nii, nagu parajasti võimalik ja kohane oli - aga mis sellest ppk tahvliseinast ikka ... Pealegi on pildi peal boonusena beebi. Haapsalu sallid sobivad suurepäraselt ka beebide ümber keeramiseks. :) Ema-modelliga arutades tuli pähe veel paar pikemakasvulist naist, kelle selga selline sall sobiks, aga üks on hetkel vahetusõpilane välismaal ja teisega me eriti ei suhtle ... Salli laius on see, mis määrab ära, kas sobib pikemale või lühemale inimesele. Raamimishetke mõõtudest tõmbus sall küll veidi kokku, aga järgmise koon ma ikkagi vähemalt ühe kirjakorra võrra kitsama. Siin pildi peal on näha, mismoodi ta selja tagant on. Lühemale inimesele jääks ikka üle mõistuse laiaks, eks ole.


Lastel oli külas Sõber, kes olla hiljem maininud, et tema ema küll kunagi sellist kringlit ei tee ... Laenulapse Ema teeb jälle muid asju.

Et mina jäin reedel haigeks ja kohe kuidagi ei jaksanud ära oodata, millal Unistajal puutöö lõpeb, käis Unistaja erandkorras puutöötunni järel koos JJ-ga juunioride kokkusaamisel, et pärast oleks turvaline venna seltsis bussi peale kulgeda*. Oli olnud tore ja Unistaja ei olnudki noorim - grupijuhil olevat olnud kaasas ... ka vist laenulaps, selline umbes kuueaastane seltsimees. Veel oli Unistaja suureks hämmastuseks olnud kohal üks meie kooli toredamaid poisse, Unistaja noh-nagu-klassivend ja nimekaim, jalgpallihuvilise Sõbra poolt kutsutud. Olen valmis pikemaajaliseks Kräunuks teemal "Tahan ka juunioridesse!", aga tegelikult on Unistaja ikka veel natuke noor. Aasta pärast.

Püüdsin saada infot, kas Poiste Endises Koolis oleks JJ jaoks vaba kohta, aga sekretär ei teadnud. Möh? Peab vist õppejuhile helistama või midagi sellist.

Mees tegi suuremal hulgal torutöid. Köögis said mõned asjad õigesse kohta tagasi ja mõned asjad uude kohta ... Ma tahan nüüd mõnda aega prügi nõudepesumasinasse panna, sest masina koha peal seisis varem prügikott.

Istutasin ümber tomatitaimed. Igal aastal, kui ma mõtlen, et palju seemneid ei pane, jääb kaks kolmandikku seemnetest üles tulemata. Kui ma mõtlen, et panen palju seemneid, niiehknii ei tule üles ... tulevad üles kõik ja topelt, nagu sidrunid. Sel aastal panin natuke seemneid. Õnneks toimib taimevahetuse grupp hästi. :)

Veel ... kohtusin ühe hästi armsa olemise ja õrnahäälse blogilugejaga. Kohtumise tulemusena saab Franz - no kas ta pole Sassu nägu? - endale isikliku lesimisvaiba. Kui vaipu on ostetud küüliku hüppamiseks ja Barbiede majja, miks siis mitte ühele triibulisele kassile külje alla.

_____
*muidu me ootame puutöötunni lõpuni ja sõidame siis Lillebrori ja Unistajaga koju, JJ jääb Linna, lippab juunioride tunni lõpus bussi peale ja Mees käib tal siis Vallakeskuses vastas - jalgsi oleks selle bussi pealt pisut karm tulla, ikkagi 8 kilomeetrit või umbes nii.

2 comments:

  1. :) Õrnahäälseks pole mind siiani veel keegi kutsunud. Vaiksehäälseks - jah. Valjuhäälseks - jah (paradoks, ma tean). Liiga-liiga kiiresti rääkivaks - no muidugi.

    Oli väga meeldiv kohtuda ja ma vabandan, et ma kiirelt minema kibelesin, aga ma kartsin, et too peaagu kolmene, kes mind koos just kuuese ja nende kauni emaga autos ootasid, oleks peatselt plahvatanud. Ta pidi tegelikult isaga koju ja magama jääma, aga teatas muidugi resoluutselt, et tema tuleb ka vaipa tooma. Too viieminutiline autosõit lapse muidugi põhimõtteliselt uinutas...

    ReplyDelete
  2. Peaaegukolmestega ion tõesti keeruline. Ega meil seal ju erilist seltskondlikku suhtlemist planeeritud ei olnudki, mu ema pani poisslapsed (kolmese vääriliselt) resoluutselt kööki kinni, aga need hakkasid sealt välja murdma ja üldse ... Nii et kui Franz vaiba omaks võtab, siis on kõik hästi.

    ReplyDelete