Sunday, April 16, 2017

Pühadenädal

Esmaspäeval oli 16 kraadi sooja ja mina pidin Olustveres käima. :( Mitte et mulle seal ei meeldiks, aga oleks saanud terve päeva aias veeta ... Õhtul tundsin ennast väsinuna nagu vana koer, aga otsustasin siiski, et tuleb minna õue. Ajasin mehed ka, oksad said aia pealt kokku korjatud ja minul veel natuke peenramaad kaevatud. Mul on südamelihase põletiku järel (tänan küsimast, juba mitu aastat tagasi oli) kindel teadmine, et füüsilist tööd võib teha ainult selle hetkeni, mil keha ütleb, et nüüd on kõik. Mis siis, et jaksu ja tahtmist nagu veel oleks, kui kõik-hetk käes on, tuleb teha midagi hoopis vähem füüsilist, lugeda või arveid kokku lüüa või niisama istuda ja järgmised kaks-kolm tundi rabeleda ei tohi, muidu läheb jamaks. Nii et erinevalt enamikust inimestest kaevan mina peenramaad läbi kuu aega, korraga kuni kaks tundi, rohkem ei julge. Ärge pange pahaks (Vanaema paneb pahaks küll, aga temal pole 78 aasta jooksul südamega probleeme olnud).

Siis keeras ilma ära ja neljapäevaks oli olukord juba täitsa kasutamiskõlbmatu. Laupäeva öösel vastu pühapäeva näitas meie juures üheksa (9)! kraadi külma! Kuhu see kõlbab! Seetõttu ei lubanud ma Lillebroril ka Bauhofi allahindluselt õitsvaid võõrasemasid osta. Külvasime hoopis kodus olemas olnud lõvilõuaseemneid potti, lootuses, et nende ülestulemise ajaks väljas taas kevad on. Ühtlasi tegi Lillebror nimekirja lilledest, mille seemneid tuleb talle hankida. Mis teha, meil kasvab noor naturalist ja äkki siis meie lapselapsed saavad ka väärilises mõisa aias hõisata ... Maja alustas oma elu nimelt mõisa metsaülema häärberina, aga aias kasvab meil peamiselt umbrohi ja aedvili, ei mingit korralikku lilleaeda.

Lillebror osales veel loodusmaja kevadkonverentsil. "Tere, mina olen Lillebror ja räägin teile laiskloomast." Tal on elu lõpuni õigus mulle ette heita, et ma alles pärast tema esinemist kohale jõudsin. Aga peavalu ja palju teha ja jõle ilm ja tipptunniliiklus ja üldse ...

Jõugu Juht käis  Sõbral külas nagu sageli, ja tõi selle sõbra meile taas laenulapseks. Kuna Sõber on väga kergesti hooldatav laps, sobib see meile hästi. Ainult et poisid lähevad Sõbra pärast kiskuma - Sõber, kes on harjunud suur vend olema, suhtleb täitsa vabalt ja sõbrana ka Unistaja ja Lillebroriga, aga JJ tahaks Sõpra endale hoida ... Sõber suhtleb ka täiskasvanutega täitsa vabalt, saime arutada tema uue tööõpetuse õpetaja isikuomadusi (lahe õpetaja, arvas Sõber, väga abivalmis kolleeg, tean mina Ajast, Kui Meil Veel Gümnassium Oli) ja Poiste Endises Koolis toimuvat üleüldiselt. Eks ma lähema paari nädala jooksul pean uurima, kas neil on JJ jaoks õpilaskohta või siiski mitte.

Köögis valitseb jätkuvalt kaos, seetõttu jätsin tegemata ülestõusmispühade küspsised ja lasin lastel ikkagi mune värvida. See oli kuidagi nagu lihtsam asi organiseerida. Mees püüdis küll vabu päevi ära kasutada tõsisemaks vee- ja elektriehituseks, aga pärast elektri vee- ja hiirekindlalt valmissaamist selgus laupäeval, et Espaki poest oli müüdud vale filtrikomplekt ja nad seal Espakis peavad ülestõusmispühi, pühapäeval on pood kinni. Õige ka. Vähemalt saab mikseri ja muud vajalikud asjad harjunud pistikupesadesse pista. Veekeetmise kannu ka, selle ostsime Bauhofist hädavariandina peaaegu mittemillegi eest, aga see, häbematu, jätab ka pärast kuuendat läbikeetmist veele keemilise maitse juurde. Noh, eks keedame siis veel. Õpetuses on ka öeldud, et keetke mitu korda, mitu on lai mõiste.

Kuna käsitöö, mille eest mulle ei maksta, ei ole töö, kudusin suurel reedel valmis ühe ja vaiksel laupäeval teise koolitöösalli äärepitsi. Homme hakkan pitsi külge õmblema, Mehel on mulle juba suurem osa pingutusraamist ka valmis tehtud. Kui valmis saab, siis näitan. :) 

Tegime emmedega kohvikut ja tundsime rõõmu nõudepesuosadusest. Ja täie kindlusega võib täna rõõmustada ja öelda: "Jeesus Kristus on üles tõusnud!"

No comments:

Post a Comment