CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Friday, May 26, 2017

Kassile, mis kassi oma

Kui triibuline Sassu talvel nohusse jäi, sai ta igal õhtul kalamaksaõlimaitselist nohurohtu koos kiisueinega. Sassule meeldis rohi väga. Kiisueine meeldis ka. Rohi sai otsa ja ega temast vist palju kasu ei olnud, Sassu luriseb endiselt (aga meie loomaarst ütles, et 15-aastase kassi puhul on alati küsimus, kas ta narkoosist üldse ärkab, ja ilma narkoosita nina-analüüse ei tehta, pealegi tähendab nina-analüüs ka rasket operatsiooni ja noh, 15-aastane kass ...). Kiisueine kohe otsa ei saanud.

Nüüd ei saagi kiisueine otsa, sest Sassu teab, et õhtuti antakse talle ja ainult talle paar ampsu kiisueinet. Meie toome seda poest muudkui juurde, aga kui Sassu meelest on juba õhtu, läheb Sassu esiteks oma taldriku juurde istuma. Kui inimesed vihjest aru ei saa, astub ta inimestele lähemale. Ja veel lähemale. Ja veel lähemale. Ise vaatab ootava njauga otsa ja kui tema poole pöörduda, sosistab (sest Sassu ei näu, pole seda kunagi teinud): "Näu."

Eile nägi ta Lillebrori süles välja selline:





Vabandage, ma pean nüüd kiisueinet serveerima.



3 comments:

Alice said...

Just sellist kiisut läheme me nii umbes kahe nädala pärast otsima. Küll natuke nooremat ja loodetavasti nohuse ninata, aga meile väga meeldiks just sellise näoga väike tabby cat :)

reet said...

Kindlasti peab ninake terve olema! Kassinohu on raske haigus ja sellest tervenemine päris keeruline ka noore ja muidu terve kassi puhul.
Triibikud on jah toredad, mulle meeldib Sassu puhul, et tal on valget ka. Ja kõht on tal täpiline.

Indigoaalane said...

Head paranemist ja pikk pikk pai :)

Post a Comment