CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Thursday, May 11, 2017

Keeruline loodusõpetuse-teema. Teine kord.

Ka Unistaja neljanda klassi loodusõpetuse töövihikus oli hirmus teema suguelundite ja inimese paljunemise kohta. Väikeklassi õpetaja rääkis just paari päeva eest, kuidas väikeklassi "neljandikud" olevat hirmsa teema peale vingerdanud ja itsitanud. Suures seltskonnas olevat neljas bee teema rahulikult vastu võtnud, arvas loodusõpetuse õpetaja.

Unistaja vaatas skeeme rahulikult. Sisikond on sisikond. Mind täitsa häirib, et "mehe teine süda" ehk eesnääre on õpikuskeemilt puudu, poisslaps peaks ikka teadma, mis tema kehas olulist on. Beebi areng emotsioone ei tekitanud, aga mõte jutust, kuidas beebi tekib, pani Unistaja kokutama. "Emme, eee, emme ... ära ... eee ... ma tean küll, kuidas see tehniliselt käib!". Nunuh.

Rääkisin ära umbes sama jutu, mis eelmisel aastal. Eriti rõhutades, et palunpalunpalun ära korja üles ühtegi kummise ussinaha moodi prügi, sa ei tea, kus see käinud on ... Iii, tegi Unistaja, ma ei korja üldse prügi üles! Hm, varasem kogemus on näidanud vastupidist ... Ja siis ütles Unistaja seda, mis oli iseenesest loogiline - "Emme-ee, kõik Jõugu Juhi vanused poisid räägivad sellest!"

See on nüüd see koht, kus vanemad vennad ja nende sõbrad ei pruugi olla kõige positiivsem nähtus. Pitsitasin natuke JJ-d. Ei, Laenulaps ei räägi ... (punased kõrvad). Hernemaja vanem poeg ei räägi kohe üldse! Jalgpallihuvilise Sõbra ja Misjonäripoja kohta ma isegi ei taibanud küsida - no aga need on ka ontlikud poisid. Unistaja, kes siis? Trennist? Ringidest? Pärast natukest arutelu jõudsime järeldusele, et küllap siin-seal keegi ikka põnevust tekitavaid teemasid puudutab, aga lastel ei maksa sedasorti asju omavahel arutada. Küsitagu lapsevanematelt, kui küsimusi on. Muide, nad isegi vahetevahel natukehaaval küsivad.

Ma olen endiselt seisukohal, et on väga hea, kui neljanda klassi poiss tunneb, et kogu paljunemisteema teda kohe üldse ei puuduta - ongi veel vara. Viienda klassi poiss tunneb muide ka, et puberteediga kaasnevad kehalised muutused pole veel tema teema. Kuigi ühe varasema Koolisõbra häälemurre tekitas küsimusi küll - ta on minust ainult kaks kuud vanem ja temal juba on, miks nii*? Ja kui viienda klassi poiss kipub murdeeaga kaasnevatest kehalistest muutustest, mida nohinal ja vingerdades inimeseõpetuse õpikust loeti (ja mida salaja loeti juba sügisel, aga ta ei tea, et ma nägin - las laps loeb, õpik räägib õiget juttu), vendadele ülearu palju rääkima, saab ema-vanem alati küsida, kas sa siis igal hommikul uurid, mitu rinnakarva sul juba on? Meeste karvkattes pole ju teatavasti mitte midagi piinlikku, kui see karvkate puhas on, aga naljakas on see mõte küll, ja hästi natuke nalja tohib ka suurekssaamise teemal teha. Ja siis kaob ehk ära ka tahtmine nooremaid vendi "harida".

________
*muide, mina ei olnud nii umbes kolmekümne kaheksanda eluaastani kordagi juhtunud ühtegi häälemurret kuulma. Vendi mul pole, kooliaegsete klassivendade puhul ei pannud tähele ja tööasjus ei kohtunud ma ühegi teismelise poisiga piisavalt regulaarselt, et mingeid häälemuutusi tähele panna. Alles mõne aasta eest tabasin ühe häälekriuksu ära. Väga põnev, kuidas oma poegadel olema saab.

0 comments:

Post a Comment