CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, June 25, 2017

See nädal, kui esimesed maasikad valmis said

Pealkirjas mainitu ongi vist üks olulisemaid sündmusi ... Jasmiin hakkas ka õitsema. :)

Tegelikult oli nii, et nädala esimese poole oli meil Laenulaps. Siis läks Laenulaps koju, aga me saime temaga kohe järgmisel päeval taas kokku, sest koguduses peeti jaaniõhtut. Täiesti traditsioonilisel viisil ja oli väga kena. Üsna ebameeldivalt traditsioonilisel viisil oli ilmal viga külges - seekord pööras ööseks külmemaks kui jõulu ajal. Millal tuleb kord õige suvi?

Laupäeval tutvus Mees meie viltuse veranda seisundiga - selle peaks katusepanemise ajaks enam-vähem loodi saama - ja nüüd võib juhtuda, et me jääme mõneks ajaks hoopis ilma verandata. Võib-olla on lihtsam ja odavam ehitada uus, aga võib-olla ei ole ka, mingi hulk tugipalke on veel üle vaatamata. Verandast ilmajäämine pole eriline kaotus, sest tema peamine funktsioon on olla toestuseks lopsakale metsviinapuule. On ka võimalik, et hoopis metsviinapuu hoiab verandat püsti. Meie Majas on kõik võimalik, tundub mulle.

Kuni mehed verandat näppisid, kudusin mina ühe Väga Suure Vaiba. Sest ühel tütarlapsel kaugel saare peal olevat peatselt sünnipäev ja kui ühes toas elutseb koos viis kaunist ja andekat tüdrukut, siis peab põrandal olema roosa vaip.

Nii sätin ma värve kokku ...

Ja see on tulemus. Pilt on tehtud viimistlemise vahele, see tähendab, et mõned nii-öelda kõrvad on veel püsti.

Panime pühapäeval vaiba karpi ja karbi automaati, mis pidavat sissepandud asjad paari päevaga saarele toimetama.

Pühapäeval noppisime ka esimesed maasikad.

Sain valmis ja raamitud piibelehesalli number kaks, seekord natuke väiksema kui esimene, nii-öelda kommertsvariandi.  Leidsin Linna neam-vähem ainsast kunstipoest kohased karbid sallide ladustamiseks (jeeeee, ma ei peagi Tallinna minema!).

Jõugu Juht kukkus rattaga nii õnnetult, et talle sobinuks selga särk kirjaga "Teine tüüp on veel haiglas". Õnneks on haavad pindmised ja juba paranevad.

Vaatasin millegipärast vanu sissekandeid, muuhulgas seda. See ei ole see laps, kes meil nüüd kodus on! Muidugi on Unistaja vahepeal kõvasti vanemaks saanud, aga ... ta käitub nüüd nagu laps, kellel on turvaline olla, kooliskäimise ajal seda polnud. Kõige toredam on ehk, et Unistajal on tekkinud omapärane, kuid siiski teiste inimeste jaoks mõistetav huumorimeel, ta suudab enamikus vestlustes osaleda ja mõtleb enamasti ka kaasa. Veel on vara rõõmustada, aga lootus, et ta hakkab elus iseseisvalt toime tulema, on aina suurem.

Lillebror tegeleb peamiselt aiandusega, aga mitte ainult. Paari päev eest märkasin, et Lillebror jalutab maja ees, midagi peopesal ... ta oli oma purgis elava rööviku värsket õhku hingama toonud. Miks mitte, röövik on tore koduloom, keda purgis pidada, ja tal ei paista olevat ka erilisi põgenemiskalduvusi, kui vahelduseks õue viiakse. 

Kassidel, tänan küsimast, läheb samuti hästi. Värske õhk on ka Sassule hästi mõjunud.

Veel juhtus sel nädalal hooaja - sest õppeaasta lõpeb alles 31. augustiga või midagi sellist, ikkagi "aasta" - viimane koosolek ja kui direktor lahkesti kõigile head suvepuhkust soovis, olin pärast jupp aega jahmunud. Ah et nii see suvepuhkuse saabumine siis käibki, koosolek lõpeb ära ja äketse ei peagi kodust väljaspool tööl käima, kohe kaks kuud. Eks seda on varemgi ette tulnud, aga tavaliselt eelneb suvepuhkusele rohkem suveilma, looduse järgi on praegu pigem juuni esimene pool. Tuterdasin siis aias ringi ja ei osanudki oma eluga midagi peale hakata. Tegelikult oleks pealehakkamist vajavaid asju nii palju ... ma lähen ja päästan ühe auklikuks kulunud villase soki ära. On juunikuu, villaseid sokke läheb ikka tarvis.

1 comments:

Meeli said...

Kapp on olnud tubli ja juba teatas pakist. Oleme põnevil ja läheme homme nõudma :)

Post a Comment