CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Wednesday, July 12, 2017

12 pilti 12. kuupäeval

Tegelikult kavatsesin ma teile täna näidata, kuidas ma pärnaõisi korjan. Aga ilm on selline, et pärn ütleb, et õitsege ise. Siis ma mõtlesin, et mis ma ikka allergiaravimit ja põrandapesemist pildistan ... aga õhtuks tuli päike nii välja, et tegin aias tiiru ja mõtlesin, et näitan seda, mis meil 12. juulil aias toimub.

 See takjas kasvab rahulolevalt ja enesekindlalt keset küüslaugupeenart.
 Liilia on isehakanu, ilmselt istutas ta sinna kibuvitsavõpsiku külje alla SeeKesSiinMajasEnnemElas.
 Naadiõit tohib süüa!
 Vabandust, kibuvitsaõis sai udune.
 Noored kured toimetasid täna pesal.
 Kurgirohi sai ka udune, aga tagantpoolt on näha, et mu lavendel õitseb.
 Antakse lootust, et saame sel aastal esimest korda oma aia kirsse.
 Maasikaid saame juba mitmendat aastat.
 Veepüstolid on lootusrikkalt õues, aga mängida tohib nendega ainult palava ilma korral.

Tuulekoja posti küljes on kuresulg. Mis nende puidupragudega ikka muud teha.
 Eestpoolt näeb see katus praegu välja selline ...
... ja tagantpoolt selline.

8 comments:

Alice said...

See on küll midge üsna harukordset sinu blogis pilte näha ja seega väärib kohe eraldi märkimist :)

Kas teil linnud kirsse ära ei söö või on teil puul mingi võrk peal? Meie kirsipuu on selline, et meie naudime kevadel õisi ja linnud suve algul kirsse. Kuna kirsid on hapud, siis mul on vaid hea meel, et nendega linde toita saame.

Teie katus näeb eest väga omapärane välja, aga tahant...mjah!
Loodetavasti saame siin ka varsti katusest 'after' pilti näha :)

reet said...

Puul pole veel mingit võrku, aga aitäh meelde tuletamast, homme Linnast ostan kirsi jaoks ka võrgu. Praeguses olekus nad lindudele veel huvi ei paku.

Ma olen äärmiselt vilets pildistaja ja minu telefonist piltide arvutisse kolimine on paras peavalu, olen proovinud, rohkem ei taha. Sellepärast ma ka ei postita pilte, et see tehniliselt keeruline on. Vahel harva ju võib.

Katuse-mnjahiga on nii, et ise ka imestame, kuidas ta üldse veel peal püsib. Ma veranda katust parem ei näita, see on lausa kaks mnjahhi. :D

Kylli said...

Tundub nagu ilmselgelt viimane aeg katusevahetuseks :D
Aga marjadest ja võrkudest ... mina ei raatsi võrke panna, sest sinna jääb ALATI mõni pisem või suurem suleline kinni ja käi siis neid harutamas ja mõtle, et linnuke lendas küll minema, aga äkki sai tegelikult ikka haiget ja ... no ühesõnaga, praktiseerime teist aastat seda trikki, et CD-plaadid nööri otsa ja murel kut' jõulupuu. Kusjuures, töötab, ehkki ma mõistan, et nii mõnegi esteetikameelele võib see veidi liiast olla :) Vanu installikaid on meil kalli kaasa erialast tulenevalt õnneks lademetes võtta.

reet said...

Mul puudub marjaõgijatest lindude vastu igasugune kaastunne sellest saadik, kui nägin, kuidas üks lind peadpidi võrgus lämbub, aga parvekaaslane kõrval rahumeeli marju pugib. Haigetsaamine marjaõgija puhul on lausa soovitatav, kahjuks.

Kylli said...

Ega neil vist empaatiaga on suts kehvemini kui inimloomadel tõesti, aga ma'i suuda ühtegi looduse kreatuuri (peale inimese, mõistagi) hukka mõista või haigetsaamist soovida (kui just, noh, potile või pannile pole vaja ajada, aga seda saab ilma olulise haigetsaamiseta korraldada).
IQga neil tõesti kõige paremad lood ei ole, meil on hetkel üks vares, kes on pesast väljatulekust saati toitunud koerakrõbinatest (ja ma kahtlustan, et ka mu oataimedest, sest ükski muu mõeldav kahjur säärast hävitustööd mu meelest ei suudaks korda saata). Teda me seirame küll juba pikemat aega pilguga, et sügisel peaks teise pannile panema, ilmselgelt ei jaksa ta enam suurt lennatagi ja välimus meenutab nuumpõrsast :)
Aga ... aga, eile avastasin, et mu külmast siniseks tõmbunud avamaatomatitel on hetkel kokku VÄHEMALT kaks viljunud õit. Viie taime kohta päris hästi vist ... :)

reet said...

Haigetsaamist mõtlesin ka mitte otseselt vigaseks tegemise, vaid ebameeldiva kogemusena. Lootuses, et lind vast puruloll ei ole ja õpib ära, et võrguga marjad on kasulikum rahule jätta, muidu läheb jupp aega varvaste lahtisakutamiseks ja võib lausa jala välja väänata. Äkki õpivad ja õpetavad poegadele ka?
Serlle suve kohta on avamaatomatite viljumine puhas ime. Sa, Kylli, oled siis tõsine tomativõlur. :)

Kylli said...

Ma vist ei oleks nii optimistlik lindude õpivõime asjus :) Ehkki, kuidas toonekurg oskab Aafrikasse ja tagasi lennata, eks ole? Viimasel on muidugi teaduslik seletus.
Tomatid on mul üpris soojas kohas (kui sel suvel üldse kuskil soe on), maakiviseina ääres ja ehitasin neile mingi hädaabivariandi kilekatte peale, sest räästast muidu jookseb kogu vesi otse taimedele (nüüd saan üle päeva sealt kile pealt ämbrite kaupa vett minema loopida, sest loomulikku äravoolu ma sel hädaabilahendusel ei suutnud konstrueerida). Ma pole elades vist ühtki taime nõnda poputanud :)

reet said...

Muide, linnud vist ongi selle võrguasja ära õppinud. Kuni maasikatel võrk peal oli, ei käinud meil aias mitte üks marjaõgija. Siis kolisin maasikavõrgu sõstrapõõsaste ümber, sest maasikad hakkasid otsa saama, ja tänased maasikad olid juba nokajälgedega. Pahane parv kädistas eemal põõsastes.

Post a Comment