CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Monday, July 10, 2017

Appi

Paari tunni eest helistas üks sõber ja uuris, kusmaal katuseküsimus on. Mina teadsin ainult, et kui ilmad ilusaks lähevad, siis ...

Pool tundi pärast sõbra kõnet helistas katusemeister ja ütles, et nädala pärast alaku lammutamine, lubatakse ilusat ilma.

Mul on küll hea meel saada vihmakindel katus, aga mõte sellest, et pool maja pea kohalt ära lammutatakse, on natuke nagu õudne või nii. Kui me tuulekoja tugipalkideni lahti võtsime ja uuesti ehitasime (põrand ja rinnatis, tähendab), nägi see välja, nagu Majal oleks esihammas välja tõmmatud. Kuidas saab välja nägema ilma katuseta Maja? Nagu giljotiini alt läbi käinu või lihtsalt kiilaks aetu? Mitte et väljanägemine antud olukorras oluline oleks, lammutamise fakt on see, mis mind hirmutab. Täiesti irratsionaalne emotsioon, eks ole. Asja eesmärk on ju, et pärast saaks pilgutada silmi nagu Huxley hea uue ilma liftipoiss (oli ta delta või mis?) ja öelda vaimustunult: "Oo, katus!"

Oeh. No aga kes lammutamist kardab, see elagu uusarenduses või milleski muus remontimist mittevajavas elamus. Ise me selle lobudiku endale kaela võtsime. Nooruse uljus, nagu üks teine sõber sellise teo kohta ütles. Pealegi on see üks hea lobudik, mulle täitsa meeldib (ma aknaplekke ei hakka igaks juhuks katsuma, need võivad samamoodi pihku jääda nagu Tisleritalus). Peaasi, et seal katuse all herilase- ega vapsikupesa ei oleks.

0 comments:

Post a Comment