Ootamatult on meile saabunud juuli

Täna Linnast koju tulles näitas autotermomeeter isegi korraks 20 kraadi sooja.

Nädala vaieldamatu kõrghetk oli õhtusöök elava muusikaga. Hea seltskond, võõrustamisanniga pererahvas, suurepärane toit ja kamba peale kokku 13 last kollases majas, mis on tuttavatest majadest kõige lähemal täiuslikkusele (kuna puudub ahikütte võimalus, jääb päris-täiuslikkusest natukene puudu).

Samal õhtul tuli ka sõnum, et saadetud pakk on mere taha kohale jõudnud ja sobis. Tore.

Käisime seeneluures ja selle tulemusena sõime üheseeneomletti - munarooga, kuhu oli sisse hakitud üke pisike kukeseen. Vist on veel vara. Metsmaasikaluure andis tulemuseks mõnevõrra rohkem saaki, aga raiesmikule tuleb ka nii umbes nädala pärast tagasi minna, sest muist maasikaid on küll juba punased, aga nende maitse pole veel nii rikkalik nagu täiesti küpsetel metsmaasikatel.

Lasteriiete probleem on hetkel ootel, aitäh vihjete eest. Pärast kolmes poes käimist leidsin sõbrapoest ühe hädisevõitu särgi. Netipoodidega mul kogemused ja seega ka ostujulgus puuduvad, tahaks ikka riiet näpu vahel mudida ja üht-teist lapsele selgagi proovida, enne kui ostuotsus teha.

Küll aga sain tänu Lõngalangi poele teada, kuidas need postikapid pakisaaja seisukohast töötavad. Kujutage ette, see kapp on tõesti äärmiselt kannatlik ja seletab kõik ilusti ära, vajutad "ava" ja kapiuks avanebki. Ja koodi sissetoksimisel peale pöördus kapp "Lugupeetud SeejaSee", ei öelnudki "Jou, sina!" või midagi muud koledat ja noortepärast. Õige pakisaatmine ja -saamine käis tegelikult ikkagi postkontoris, pruuni pitsatilaki ja vineerkastidega, aga Postimajagi pole enam selle õiges kohas ega algse funktsiooniga ... Kõik mandub.

Kudusin lõpuni välgukirjalise salli keskosa ja laupäeva õhtul ühe jutiga pool äärepitsi ka. Ma vist arenen, enam ei lähe äärepitsi silmuste loomisele pool päeva ja mahakudumine käis ka üsna kähku. Tegin tööproovi kõige ilusamale vanale mustrile - karukellamustrile (vabandust, Rohelohe). See on raske ja harjumatu, võib-olla mingi nurga alt vaadates isegi raskepärane, aga mulle ikkagi hirmsasti meeldib, nii et järgmine sall tuleb karukelladega.

Ühel päeval nädala sees tuuseldas Mees midagi siinpool Maja ja mina sättisin ennast parajasti rohima minema, kui sisse tormasid hirmus erutatud lapsed. "Issi, issi, meile toodi puid!" Nagu meil vähe tegemist oleks, oeh ... Minu poolest võivad need halud südamerahus seal hunnikus seista, hetkel pole aega. Jõugu Juht tõi meile taas Laenulapse, kui poistel igav hakkab, saadame puid vedama.

Sassu on endiselt elus ja ootab endiselt igaõhtust kiisueinet. Päeviti varustab teda hiirtega must Mimi. Päriselt ka, tuleb ja toob Sassule hiiri. Sassu sööb tänulikult, nii et vurr väriseb. Hiirtoit on tervislik.