CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Saturday, July 15, 2017

Printsess hernel

Lutsumaja minia (see minu eakaaslane, mitte see päris uus) ütles mulle juba õige mitu aastat tagasi: "Puhkus. Käib. Metsas." Nojah. Hiljuti tuli emmede hulgas jutuks, kus puhatakse, ja meie pastoriproua unistas rabajärve ääres istumisest, kõik kohalviibinud noogutasid innukalt kaasa ... peale minu. No ja üks sõbranna, kes peresuhete tõttu üsna sageli saare peal käib, märkis, et Hiiumaa on veel päris, Saaremaa on liiga ära maniküüritud.

Hiljem ma juurdlesin selle ütlemise kallal ja mõtlesin, et tegelikult mulle meeldibki maniküüritud paik. Selline, kus on asfaltteed. Ja kus saab kontsakingadega käia. Ja kus on väikesed kenad söögikohad ja mõni teeviitade ja infotahvlitega ajalooline paik ja mõnusad kõverad tänavad. Saare peal käija sõbranna naeratas selle kirjelduse peale (naeratus on telefonis kuulda!) ja ütles, et sa kirjeldad praegu Haapsalut. Täitsa võimalik, ma pole Haapsalus väga ammu käinud. Ahsoo, kui ilm ujumist võimaldab, siis paluks peene valge liivaga randa ka. Kruusatee- ja pesukausiromantika pole kohe üldse mitte minu jaoks.

Enne kui te kõik ennast õhku täis tõmbate, et Midagi ütlema hakata - vaadake, see Eestimaa puhas ja puutumatu loodus tuleb meil siin uksest, aknast ja põrandapragudest sisse. Mul ei ole tõesti vaja koduväravast kaugele välja minna, et kruusateed kogeda, ja ilma vee ja igasuguse kanalisatsioonita elasime me siin alguses kah. Vajadusel saaks uuesti elatud, aga puhkuse mõttes ... ei taha. Kui puhkusele minna, siis ma tahaksin ideaaljuhul tõesti kuhugi nunnusse linnakesse, kus saab tänaval Opel Corsaga tekitada üheautoummiku ja kus on veel pagariärid ... või kui loodusesse, siis Kuhugi Hoopis Mujale. Tähendab, kõrge männimets, väikesed järved ja voored on meil siin kodus täitsa olemas, paluks merd ja mägesid ja muud taolist harjumatut kraami. Iseasi, kui Puhkuse Paigas on toredad inimesed, keda kohata, siis ma elaksin paar päeva ka täitsa tavalise männimetsa ja - vajadusel - silmapesukausi üle.

Sellegipoolest ei läinud me ka sel aastal koguduse laagrisse. Inimesed, jah, neid me armastame seal väga, aga koht ja olme* ja ... ei ole meie koht, eriti mitte minu koht. Poisid oleksid nõus isegi telkima (brrrrr), kui saaks mitu päeva koos sõpradega  madistada. Küllap me mõne aasta pärast läheme nendega jälle sinna. Kui jälle päris suve antakse.

_____
*ma tean, et algusaastatel oli seal olme väga hirmus ja praeguseks pole põhjust viriseda, aga ikkagi ... ma ei puhka seal.

6 comments:

Nell said...

Üsna minu enda mõtted. Olen minagi elanud kodus, kus vesi tuli tuppa ämbriga kaevust ning solk viidi teisega välja aga mõnusa ja romantilisena oskan ma seda näha vaid soojal aastaajal ja ajutiselt. Ja telkkmise juures kipub minu jaoks kõigeebameeldivam olema kergelt niiskes telgis higisena ärkamine (ja vahet pole kui palju päikesevarju telk panna, hommikul ärgates on ikka higine olla). Kusjuures ei ole mul vaja iga päev duši all juukseid pesta ega vahuvanne võtta aga siiski võiks olla võimalus "kontsakingadega käia" ja pagariärisse põigata.

Meeli said...

(Pole siin Hiiumaalgi enam miski "päris". Maniküürijad on kõik üle vuntsindud ja poelavkat ja pesukaussi kasutatakse ainult moe pärast :))))

Aga ei võta minagi õhku sisse midagi, kontsi küll ei kanna, aga teie kanti külastades eelistasin lukshotelli vürstisviiti kahe vannitoa, mullivanni ja vaatega linnatuledes helkivale Emajõele :))))
Kui üldse oma metsikust loodusest välja reisida, siis juba "valge inimesena", eks ole :D, mitte kusagil telgis vihmavarjus kügeledes sääski sööta.

reet said...

Me., ma mõistan täiesti ... kuigi mulle piisaks vist ühegi vannitoaga lukshotellist. Hiiumaa on tegelikult täpselt sedasorti eksootika, kus on ju igas küljes meri - nii et võiks ka tunnikese looduses veeta. Võimalusel küll, jah, ilma sääskedeta ja ööbimiseks eelistaksin telgile ka mingit kuurialust või nii.

Meeli said...

No vürstisviit mahutas kogu meie perekonda pisimast suurimani :) Niiet kaks vannituba oli samuti otsekui puhkus kodusest kempsujärjekorrast.

karina said...

Kõlab küll, nagu Haapsalu või Kuressaare võiksid eriti hästi sobida. Neisse paikadesse sattudes ma ise ka tõesti naudin seda, et on linn, kohvikud ja roosipõõsad, poed mida meil siin pole, ka muuseumid või muud ajaloolised vaatamisväärsused. Ja lastele mingid toredad mänguväljakud. Ja meri ju nagunii, aga siis juba promenaadi või valge rannaliivaga...
Ja jube hea on pärast tsivilisatsioonist jälle tagasi koju "ürgloodusesse" saabuda. Sest elada ma linnas enam ei oskaks.
(Aga tudengina eeyy-ga laagerdades tundus see laagrikoht küll päris tore :).)

carm said...

keegi, kes on eeyy-ga kuskil laagerdanud, see kölab selliselt, et me oleme ilmselt kunagi kohtunud... :)

Post a Comment