CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Monday, August 28, 2017

Areneb!

Et Unistaja on otsapidi Asperger, olen ma siin varemgi rääkinud. Et ma kohe mitte ei taha lasta tal autismispektris moorida ja sunnin teda ülejäänud maailmaga kohanema, mitte vastupidi, olen ma kah rääkinud - vaadake, Unistaja ei ole nii hullusti autist, et ta üldse ei suudaks ega tahaks standardse (antud juhul tähenduses "ühiskonnas toimetuleva") lapse moodi olla. Tahtmine on olemas, suutmine ka, aga viimase jaoks tuleb pingutada. Mina muudkui torgin pingutamist tagant ja rõõmustan, kui pingutustele järgnevad edusammukillukesed.

Just praegu vaatasime koguduse linnalaagri pilte. Üldpildil oli Unistaja esiplaanil, näol tüüpiline Aspergeri naeratus. See on see grimass, mille tõmbab näole laps, kes teadlikult ja kohusetundlikult naeratab, kui kästakse, st teadlikult oma näolihaseid naeratuse idee järgi paigutab. Tulemus on reeglina üsna õudne, nagu oleks keegi kõrvade tagant suunurki konksudega sikutanud või midagi sellist.

Mina: "Oled jah siin ... aga miks sa sellist nägu teed?"
Unistaja: "Me pidime naeratama ja ma ... (teeb häbelikku häält) ... võtsin seda vist liiga tõsiselt."

Veel kaks kuud tagasi ei oleks ta oma grimassis midagi kummalist leidnud. Täna juba leidis, ehk ühel päeval oskab ka käsu peale päriselt naeratada või julgeb sellist käsku ignoreerida, kui naerutuju ei ole.

Üks väike samm Unistaja jaoks - aga edasi, ikka toimetulemise ja inimeste mõistmise poole.

0 comments:

Post a Comment