Sunday, October 22, 2017

Esimesed öökülmad

Kuna üsna sageli peab autot jääst puhtaks kraapima juba septembri teises pooles, tuleb vist tänulik olla, et sel aastal esimene korralik öökülm alles 20. oktoobril saabus. Keegi lubas küll veel vananaistesuve, aga ju see lubadus ei olnud tõsiseltvõtmiseks. Külmade saabumise puhul viskasid kõik meie vahtrad üksmeelselt lehed maha. Kui nüüd tammed ka raagu läheksid, siis saaks riisuma hakata.

Ebaharilikest ilmanähtustest käis meil muidugi teisipäevane pimedus, mille puhul üks meie baptistilapsukestest oli arvanud, et äkki tuleb nüüd Jeesus tagasi (=maailma lõpp). Päris kole oli tõesti, aga järgmisel päeval läks jälle valgeks ja nädala teises pooles oli lausa päikeseline.

Jõugu Juht käis klassiõhtul. Olevat söödud palju magusat ja tantsitud. JJ demonstreeris, kuidas keegi tantsis ("Larry tantsis ja Spiro tantsis. Ja siis tantsisin mina ja siis tantsis Larry. Spiro tantsis." - vaba tsitaat ühest Gerald Durrelli Korfu-raamatust, jutustajaks märkimisväärselt ebakaines olekus vend Leslie). Minu meelest kukkus peamiselt välja karglemine. Ühtlasi tõi JJ koju toreda uudise ühe koolikaaslase kohta, mille üle saab üks baptistimamma ainult rõõmu tunda.

Unistaja õngitses laupäeval diivani alt sussi. Sussiga tuli kaasa vägev pind, mis kinnitus eemaldumatult Unistaja nimetissõrme küüne alla. Kirikus perearsti nähes küsisin, mida sellise olukorraga peale hakata. Arst tegi hirmsat nägu ja ütles, et mingu me EMOsse välja võtma, tema homse vastuvõtuni oodata polevat hea. Tunnike ootamist ja kolm nõelaga songimist (Mees läks sisse, mina minestan selliste asjade peale ära) hiljem võis Unistaja demonstreerida professionaalselt seotud sõrme ja paberit, kus põhidiagnoosina oli kirjas "teisiti täpsustamata torkehaav (sissetunginud) võõrkehaga, välispõhjus: naha kaudu sisenenud võõrkeha või-ese kodus puhke- või vabaaja tegevuse juures". Et "vaba aeg" tulnuks minu poolt heakskiidetud keelereeglite järgi lahku kirjutada, on minu probleem, aga see meditsiinikantseliit on küll oeh. Kästi jälgida, ega põletikku ei teki, vajadusel pöörduda perearstile. Võõrkeha pind olevat väljunud kolmes jaos ja Unistaja ei olnud kogu olukorra üle just rõõmus. Mina ka ei oleks.

Lillebroriga käisime poes ja omandasime paari talvesaapaid. Kõige mugavamateks kuulutas Lillebror tumesinised valge servga saapad. Polnud just minu esimene eelistus, aga kuna üldse kõigist kõige mugavamad olid mulle oma välimuse poolest vas-tu-võe-ta-ma-tuud ehk botaselõikelised, siis las olla see ebapraktiline valge.

Mees sai seina boileri ja umbes viiendal katsel (täna) ka kõik vajalikud toru- ja voolikuühendused vettpidavateks. Oleks varemgi saanud, aga kõigepealt oli väsimus ja siis oli posu kontrolltöid parandada. Hetkel soojendab boiler esimest korda pidulikult vett, katsetasime valamukraanist, ei ole enam kaevukülm - no150 liitrit kuumaksajamine võtab ka oma aja.

Mina sain valmis ja andsin üle taani vanapaari lipusinised vaibad. Loodetavasti sobivad sinna, kuhu need maha pannakse. Võtsin üles peenratäie ökoporgandit, muist on veel maas, tuleb uuel nädalal üles võtta. Lugesin sotsiaalmeediast ühe tuttava poliitiliste eelistuste kohta. Ei üllatunud. Mis siis ikka, ega me poliitika pärast tuttavad ei ole. Samas allikas võttis üks sõber sõna usuteemal ja ma sain kurvaks. Et me siiski ei jaga päris sama usku, sellepärast. Sõber on sõber ikka edasi, aga... ma siis nüüd palvetan tema pärast rohkem.

Käisime meile teadaoleva mesiniku käest mett ostmas. On väga tore osta midagi otse tootjalt. :) Mesi on vist küll ainuke asi,  mille puhul me oleme alati püüdnud osta võimalikult kohalikku kaupa. Muu toidukaup kipub kahjuks tihti olema paljureisinud või khm, sisse rännanud.

Kõige tähtsam on muidugi see, et reede õhtul algas pidulikult koolivaheaeg. PLN on mitte kuhugi reisida, aga tegeleda koristamise ja aiatöödega, pidada Mehe sünnipäeva ja võib-olla tõsta ümber lastetuba. Paaril päeval peab tööl ka käima ja natuke koduõppima.

13 comments:

  1. Brr. Meil on ka juhtunud pinnu õnnetusi, lapsega nr 3 ehk Unistaja eakaaslasega. Aga pind läks kanda ja selle väljavõtmine EMOs põhjustas sellise hingetrauma lapsele, et järgmisel pinnu (ikka tikust suurem ja jämedam jurakas) otsustas ta välja mädaneda lasta. Tookord läks hästi meil, aga ärge teie "pinnu-trikki" korrake.

    ReplyDelete
  2. Istun arvuti ees ja loen. Et mitte keskenduda toimuvale sest samal ajal... Samal ajal urgitseb habemik nõelaga mu ihust pindu väja :))))) Neile, kes meedikuid ei usalda, kingib Jumal kindla käe, raudse närvi ja opereerimishuvilise kaasa :))))

    A kolmanda lõiguga seoses tuli kohe silme ette Külly, tänu kellele me kõik teame, kuidas tantsivad poisid Türil :))))))

    ReplyDelete
  3. Mina ei tea Türil tantsimisest midagi, Me., äkki valgustad? No Sinu kaasa on ilmselgelt velskrina usaldusväärne. Me poleks ise seda pindu Unistaja küüne alt küll kolme torkega kätte saanud, tõenäoliselt pigem kolmekümnega. Heal juhul.

    ReplyDelete
  4. Lapse saabaste puhul on kõige olulisem kriteerium see, et emale meeldib ja mitte see, et lapsel on mugav?

    ReplyDelete
  5. Siis peaks pigem Külly seda ette näitama kunagi, kui ka väljapool siinseid blogiridu trehvate :) Aga see polnud igatahes karglemine, see oli hoopis üpris staatiline korduv hampelmanilik nõtkuv liigutus, millega kaasnevat kerget põlgust või üleolekut väljendav näoilme (a`la ok ma ei oska tantsida, aga olen ikkagi teist kõigist bemmipikkuse võrra üle) :))))

    ReplyDelete
  6. Paula, kõigi lasteriiete ja -jalatsite puhul on kõige olulisem kriteerium maitsekus, näiteks võib laps ennast kapuutsiga dressipluusis tunda kuitahes mugavalt, aga mõistlik lapsevanem ei lase last sedasi teatrisse. Mina oleksin enda maitse järgi valinud ühed hoopis muud, aga kuna valida oli umbes 12 jalatsipaari vahel (kolme või nelja erineva poe peale kokku, see on tohutu luksus, et selline valik oli!), millel peale vaadates õieti mingit olulist erinevust ei paistnud, valiski Lillebror lõpuks mugavuse alusel, jookseb ringi ja on rahul. Need tossulõikelised väidevatalt ülimugavad maitsenikastused sattusid talle jalga kogemata, pealegi olid nende puhul esindatud nii krõpsud kui kummitald, mis minu jaoks välistavad tänavajalatsi ostmise sajaprotsendiliselt.

    ReplyDelete
  7. Ega lapsed üksnes mugavuse järgi vali. Ikka ilus peab riie/ jalats olema. Nende endi kriteeriumite kohaselt muidugi :)

    ReplyDelete
  8. Jah, Lillebrori esimene eelistus jalatsite koha pealt on paljajalu, aga seda ei saa meie kliimas lubada. Mis asjaoludel Mees talle need tossulõikelised kätte andis, mina ei tea.
    Ilu või inetuse seisukohast olen täheldanud mingeid värvieelistusi, aga need kipuvad ka nädalate lõikes muutuma. Kantavate esemete vormi ja detailide koha pealt pole poisid oluliselt sõna võtnud - veel...

    ReplyDelete
  9. Ma pakun, et vormi ja detailide maitse-eelistuste kujundamisele aitab kooliskäimine oluliselt kaasa ehk et varsti võib sellest kandist üllatusi oodata olla :) Ma näiteks kuulsin sel suvel meie pere senini andke-ainult-kätte-kõik-sobib-ja-tegelikult-pole-mul-midagi-vaja suhtumisega noormehelt esimest korda ühest kindlast riiete ja jalatsite kaubamärgist, mis pidada JJ-ealiste poiste seas hirmus popp olema ... ma polnud firmanimegi varem kuulnud (ja päris tuhmiks ja lootusetuks fossiiliks end selle koha pealt ka ei pea, aga võimalusi üllatumiseks ikka leiab).

    ReplyDelete
  10. Laiem suhtluskond aitab kindlasti kaasa, aga me oleme kodus üsna hoolega rääkinud, et tuntud firmanimi ei tähenda automaatselt paremat kaupa. JJ on koju toonud firmanime "Vans", mida ma varem õieti ei teadnudki. Näiteks Skechersi poodi ma vaatasin korra sisse ja peamiselt oli riiulitel jubedus, mida meie majja ei tule kingitusena ka. Brr.

    ReplyDelete
  11. See meie firmanimi oli ka Vans :) Suviselt reisilt sai mõned seda märki kandvad asjad soetatud, näis, kuidas need vastu peavad. Mul muide on endal kahed Skechersi kingad (ma kontsa üldjuhul ei kanna, madalad pükstega kandmise kingad, ülimugavad ja vastupidavad). Aga need on mõlemad kusagilt e-poest tellitud, selles esinduspoes, mis neil Ülemiste keskuses on, on väljas ainult mingid õudsad blingbling-lisanditega jubedused.

    ReplyDelete
  12. No mina põrkan ukselt tagasi, kui esimese asjana spordijalatsid vastu vaatavad. :) Nii et ma täpselt ei tea, mis seal Lõunakeskuses tagapool olid, äkki oligi midagi mõistlikku ka.
    JJ ütles, et paljudel olevat Vansi kotid, ei oska kohe üldse suhtuda. Kiire guugeldamise tulemusena sain ketside hinna ja välimuse teada - ei mitte, tänan väga.

    ReplyDelete
  13. Ei, siit ei maksa mingil juhul osta. Meil suured lapsed saidki kotid ja ühed jalatsid ka, aga autotripi ajal Poolast ja nö sünnipäevakingitusena, siinse hinnaga poleks kohe kindlasti saanud :D. Sketchersi poes kohapeal ma pole küll midagi mõistlikku märganud. Aga olen ka täheldanud, et üldiselt tuuakse meile siia ikka VÄGA küsitava disainiga kaupa. Mul oli just paar nädalat tagasi juhus külastada mõnd meilgi tuntud ketipoodi Lissabonis - võrdluses siinsega oli sama ainult brändinimi, ikka väga teistsugune valik oli :)).

    ReplyDelete