CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Thursday, November 30, 2017

Põltsamaa värskekapsaborš, lihata

Ostsin teisipäeval esimest korda elus purgisuppi. Selles mõttes, et oma perele, kodus söömiseks. Alfa-kursuse jaoks olen ma ükskord purgisuppi teinud küll, sest tervis vedas alt, aga süüa oli vaja teha. Lootsin, et äkki on purgisupp söödav ja sedamoodi lisandub meile üks kiirtoit, mida pika linnapäeva järel õhtuks süüa.

Lootus, noh, olevat viimane, mis kaob. Purgisupp sai perekonnalt hävitava hinnangu. Unistaja arvas, et selle supi parim omadus on, et teda on vähe. Lillebror ütles, et kümnest pallist annaks ta sellele umbes kolm. Lillebror armastab muidu peeti ja peeditoite... Jõugu Juht ütles, et peedimaitse käib kõigest üle - talle ei meeldi peet kuigivõrd. Mees arvas, et kui lisada korralikku suitsuliha (mul olid viinerid), soola, pipart, äädikat ja veel mingit maitseainet, siis oleks söömist väärt. Ta sõi selle ära küll, mis tal muud teha oli, aga nii järgmiseks korraks teadmiseks, et ärgu naine seda purki enam ostku. Minule meeldis, et suuremate jõunumbrite järel sain ma purgi ise lahti - sellel on see uus superkaas, mis peaks avamist lihtsamaks tegema. Porgandid maitsesid nagu konservporgand ja see pole üldse mingi õige porgandimaitse, peeditükkidel oli vale tekstuur. Maitse oli üleüldiselt... puudulik. Igav. Võis muidugi ära süüa, ega ta hamba all ei karjunud, aga rohkem me seda purki tõepoolest ei osta. Laua äärest öeldi korduvalt ja erinevate meesisikute poolt, et emme borš on parem.

Sel aastal olin ma sügisel laisk ja jätsin purgiborši keetmata, eks see maksab nüüd kätte. Jah, ma oleksin võinud sellele Põltsamaa supile lisada maitseaineid, aga päris õige on ju iga uus toit kõigepealt tema loomulikus olekus ära proovida, eks ole?

Kiiretest pika päeva õhtusöökidest pean ma kunagi eraldi kirjutama, aga te olge kenad ja rääkige, kas olete ostnud purgisuppe ja millised neist süüa sünnivad? Ma arvan, et vast mõni muu supp ei ole nii maitselage?

13 comments:

Anonymous said...

Mu meelest on kõik need purgisupid nii kohutavalt soolased. Kunagi ammu, nii tudengiajalõpus või nii, ostsin ma vahel purgisuppi ning kontoris tööl olles neid plastkopsikusse pakendatud jubedikke, aga noh... Soola ja rasva palju, maitset netu.

Indigoaalane said...

Mina ostan ainult Salvestit. Üldiselt hernesuppi ( kuna sööme üsna harva, siis ei tüdine).Seda kiidan ja hernest pole endal aega keeta ka. Viimati oli positiivne üllatus Salvesti hapukapsasupp. Boršid teen ise paremad. Ja muud sordid ei tundu usaldusväärsed.

ritsik said...

Mulle just poeborš maitseb (ma ei tea, kumb, Salvesti v Põltsamaa) mu enda tehtud ei kukkunud üldse nii hea välja.
A muidu ostan ainult poe- purgikapsaid.

reet said...

Eks jah, maitse-eelistused on erinevad. Meil Jõugu Juht ei söö sooja hapukapsast üldse, kui just surmaga ei ähvardata, nii et hapukapsasupp langeb kohe ära. Hernesuppi olen ma keetnud siis, kui kallis vend Professor on meile suitsuribi eraldanud, ja kiirtoiduks ta isetehtud variandis kindlasti ei sobi. Lihaga purgisupid tekitavad minus üldse ärevust, sest kunagi mitte väga palju aastaid tagasi sain lihaga valmis-tomatikastmest esmaklassilise toidumürgituse.

Ometigi on mõni sõber ja tuttav kiitnud, et purgisuppide hulgas on ka häid eksemplare. Ootan veel. :)

Marit said...

Meie ostame ka üksnes Salvestit, kas siis suitsuribilihaga hernesuppi või sealihaga hapukapsaborši. Mõlemad sünnivad süüa. Põltsamaa omadel on küll see hea kaas, ent supid pole Salvestiga võrdväärsed.

Daily said...

Kui me Eestit külastame, siis ostan mõnikord seljankat ja meile maitseb. Vahel olen ostnud poes tehtud seljanka põhja ja vahel Salvesti suppi. Hernesuppi ka kui suur isu on olnud ja ise ei viitsi teha. See just tuletas meelde, et oleks võinud Eestist rohkem herneid kaasa osta ;-) Minu esmasündinu ei salli rohelisi herneid aga kuivatatud hernestest suppi armastab küll.

Kylli said...

Salvesti veiselihaga värskekapsaborši sööme küll vahel. Meil on komme sinna ise viinereid sisse lõikuda veel. See konkreetne mulle isegi täitsa maitseb, hea kiire teha, kui pool peret kusagil laiali või lihtsalt ei viitsi midagi suuremat kokata. Põltsamaa oma ei ole üldse nii hea, ehkki tõesõna - kaas on neil super.

Helen said...

Ma olen pigem saanud häid tulemusi kombineerides külmkapi, sh sügavkülmakapi ülevaate pakisupipulbritega. Nii sab kiirets teha mõnd mõnusat kreemsuppi, kas siis purustades kõik (sel juhul on tulemuseks püreesupp) või jättes tükid sisse (nt sügavkülmast võetud supikomplekt) ja lastes leemel minna mõnusalt kreemjaks. Sel juhul saab seda maitset kuidagi paremini timmida, lahjendada. Purgisuppidest käin isegi kõige suurema hädaga suure kaarega mööda. Pigem viskan pannile paar pakki pelmeene, kiire salat kõrvale (aga viimane kord keetsin kiirelt, mõne minutiga külmutatud herne-porganditükke, mille segasin pärast võiga) ja on igatahes palju maitsvam kui purgisupp. Meie maitse järgi vähemalt :)

reet said...

Tere lugemast, Helen, mulle meeldib Su blogi. :)

Pakisupipulbrid on mulle ka võõras teema, peaks tutvuma, mida kaubandusvõrk pakub.

Pelmeenidest kui kiirtoidust olen kuulnud, aga viisakalt öeldes, mul puudub harjumus neid süüa (noh, imelik toit ja ebasümpaatne maitse ja üldse). Mu mehed sööksid neid küll, ja eks söön minagi, kui ei pea neid ise valmistama. Järelikult tuleks pelmeenid sügavkülma valmis osta. Aitäh hea mõtte eest!

Helen said...

Tere jah :) Ma piilun juba mõnda aega. Pelmeenidega o nii, et keedetud pelmeene ei taha mina ka. Aga ma ostan tavaliselt minipelmeene ja teen neid pannil praadides. Nii tulevad need vägagi maitsvad!

Kerli said...

Meie lapsed on (väheste eranditega) kehvad supisööjad, nii et ma eksperimenteerin pigem isetehtutega (et milline võiks enam-vähem söödavaks tunnistatud saada).
Aga ostnud olen Salvesti seljankat. Ja pelmeenidest kiidame me ka minipelmeene! Kiir-hädatoitudest lähevad meil veel praekartulid ja kananagitsad või kalapulgad. Tatraputru olen ka keetnud (näiteks kalapulkade juurde), aga viimasel ajal on esmasündinu selle peale nina kirtsutama hakanud. Nojah, vahel oleme ka Pizzakioski teenuseid tarbinud, meil ta muidugi ka väga mugavasti 1 min autosõidu kaugusel. Ja katsun nii teha, et vähemalt üks grillihaämbritäis suppi on sügavkülmas. Et kui on ette teada, et õhtul tuleme nii, et midagi ei ole ja ei ole ka midagi, millest midagi teha, siis on võimalik hommikul ämbrike sulama tõsta...

Nele said...

Purgiboršidest ei arva ma midagi aga mõned seljankad on täitsa asjalikud. Salvesti suitsuribilihaga seljanka nt. Pakisuppidest kukesupi või tähestikusupi nimelised (makaronid puljongis), võileib kõrvale ja saab kõhu täis küll. Ja pakikartulipuder (lisa keev vesi ja lase tõmmata) on suht ebatervislik aga samas meesperele kiire kõhutäis. Aga üldiselt on meil ettenägematuteks juhtudeks sügavkülmas pakk pelmeene või sügavkülmutatud pitsa. Teab, mis maitseelamust need ei anna aga kiirelt sooja eine saab ikka.

Alice said...

Vaatamata meie asukohale Eestist on ka meil hetkel kapis kaks purki praekapsast. Ema jõuludeks tõi, sest meile kõigile msitseb see väga. Tegelikult maitseb vaid üks kindel purgikapsas, aga ma ei teagi enam millise firma oma. Enne ostsin lihtsalt sildi järgi, aga kuna nüüd on paljudel purkidel uued sildid, siis ma ei teagi enam mis firma oma see meie lemmik on.
Ka on meil kapis paar pakisuppi (seda Eestis müüdavat kuke pildiga Poola oma). Seda suppi ma küll enam ise süüa ei saa, aga vahel kui vaja lapsele midagi ruttu süüa anda, siis teen talle seda suppi. See on küll hirmus soolane supp, aga kui rohkem vett panna, siis tuleb ok.
Pelmeenid maitsevad ka lapsele väga, kuigi ta on neid elus vist vaid neli-viis korda saanud. Meil oli vanaema just Eestist külas ja tõi lapsele ühe paki pelmeene (vist olid ka need mini omad) ja laps oli väga õnnelik :)

Post a Comment