CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Tuesday, December 12, 2017

Ei ole 12 pilti 12. kuupäeval

No mis pilti sa hing teed, kui terve päeva jooksul valgeks ei lähegi? Tuleb kevad, siis teen pilte, õues.

Tänase päeva 12 hetke hoopis.

Hommik, autos. JJ arutab õnnelikult: "Mul on ikka hästi, kõik on olemas: head vanemad, nutitelefon, head hinded..." Noh, pakk tuli eile Hiinast kohale, aga tuleb vist tänulik olla, et vanemad eluks vajaliku nimekirjas enne telefoni olid. :)

Tänahommikune ema oli armas ja tal oli päris mure. Püüdsin aidata nii, nagu võimalik oli. Elame edasi.

Hambakliinikust helistati, arst olevat haigestunud, paneme teile uue aja. See punkt osutus õhtul eriti irooniliseks, ma varsti räägin, miks.

JJ Klassijuhataja, kes on ühtlasi Unistaja Matemaatikaõpetaja, ütles, et Unistaja arvutab ilusti, aga iseseisva töö ajal poimiseb omaette - loob enda ümber müratsooni, et ülejäänud klassikrabinat välja lülitada, arvan mina. Seda on meil teised autismispektri poisid ka teinud. Ainult et Unistaja jätab järele, kui teda paluda. Tubli ju!

JJ klassiõed olevat otsustanud, et tahavad kuskil lasteaias mingit üritust teha, asjad kokku rääkinud ja PLNi teinud. Täitsa omal algatusel. 12-aastased ei ole titad, ma olen seda alati arvanud.

JJ uues telefonis on lapsevanemad kirjas kui "Mamps" ja "Paps". :D

Lillebror väljus loodusmajast täpselt sel hetkel, kui ma maja ees peatusin.

Jäin JJ-le vahele Roald Dahli raamatute ostmisega - ärge Lillebrorile rääkige, valisin need kuuse alla just temale mõeldes. Tema alustas eile "Doktor Dolittle" raamatuga ja kurtis pärast teist peatükki, et ei ole ikka nii hea kui Roald Dahl. Kolmas peatükk meeldis õnneks juba rohkem.

Kinkisin abivalmile kolleegile purgikese sidrunikreemi. Kolleeg pakkus maitsta sõbrannale, kes seepeale keeldus tema juurest lahkumast enne, kui on retsepti saanud. Sidrunikreemi retsept on siin: http://toidutare.ee/v/foorum/alafoorumid/toidutare_kullafond/281/ Äkki läheb teil ka vaja.

Professori noorim poeg agiteeris Veeriku Selveris LHV-sse pensionisammast tegema, lips ees. Tutvuse poolest astusin ligi juttu ajama - oli aega. Tema-lapsukene oli rollis sees ja püüdis mind kohe pensioniteemal abistama hakata. Lõpuks ütlesin ma talle, et kulla laps - sest ta on hetkel 20 ja ma mäletan teda 1999. aasta suve Berliinist, mil Professor nii väikese lapse reisimise kohta ütles, et temal on vaja vaid kahte asja - tissi ja autosid vaadata* -, ma ausalt ei saa sellest asjast midagi aru, räägi Mehega. Mees sügas pärast kukalt ja arvas, et võiks need fondid ja asjad üle vaadata küll. No ta teab nüüd siis, kelle käest küsida. :)

Unistaja kirjutas muinasjutu laisast rüütlist Roonaldist, kes pidi pärast seitset aastat laisa punnkõhulise lohe juures popkornisöömist kaksteist penikormat koju astuma.

Õhtul lahkus objektilt järjekordne hambaplomm. Mul oli selle suhtes juba nädal aega kahtlane tunne ja ma muudkui rääkisin talle, et täna saad arsti juurde... Plomm otsustas ohjad enda kätte võtta. Noh, uus arstiaeg on ülehomme, sinnamaani on seal augus iseparandamise-hädaabikomplekti plomm. Vana plommi koht ei kartnud külma ega midagi, aga loodetavasti oskab arst sellega midagi kapitaalsemat ette võtta. Mees arvas, et kui külma ei karda, pole isegi ajutist plommi tarvis, aga mulle ei meeldi elada tuntava auguga hambas, ma tahan nüüd rahumeeli eileõhtust jõulupudingit süüa ja seal on purustatud mandlid sees. Vähemalt ei lisandu sinna auku nüüd midagi uut, mis võiks pahandust teha, augu servad on ju teravad ja üldse.

_______
* ma peaksin seda lugu vist Professori Poja Noorele Prouale** rääkima, hihii.
** ärge tehke nägusid, nende peres on noorelt abiellumine vist kombeks ja siiani on neil noorelt abiellunutel läinud hästi. Väga armsad on.

5 comments:

Catharina said...

Hahaa.
Meie pere teismeline on meie suhtes eesnimede peale üle läinud, sest ""emme" ja "issi" on nii titekad ning "ema" ja "isa" liiga ametlikud", "emps/mamps-paps" aga on meie peres täiesti võõrad. Esialgu oli veider, aga no las ta olla, sest üldine austav suhtumine on siiski jäänud.

Sidrunikreemist: ostsin Prismast prooviks seda Tesco oma ka, aga kunagi Sinu juurest loetud retsepti järgi sai ikka märksa parem (mahedam). Võikski uuesti teha. Toona oli küll see häda, et eriti keegi teine peale minu ei söönud, aga nüüd tuleb ju hunnik jõulukülalisi, jee.:)

Ma nägin eile öösel unes, et kõik hambad läksid katki ja plommid vupsasid järjest välja... ohhh, missugune kergendus, et see kõigest uni oli. Nii et tunnen kaasa.

reet said...

Eesnimedega vanemate poole pöördumine on minu jaoks õudne, aga eks igaühele sobib nii, nagu sobib. Üks koguduse noor naine pöördus just väga hiljuti minu kuuldes oma ema poole, et emme... ja mul on sõbranna, kahe teismelise lapse ema, kellel on ka veel emme ja issi, minu meelest on see väga armas. Kuidas nad teismelisena suhtusid, ei tea.

Ma nägin ka sarnast und, esimest korda elus. Aga see plommita jäänud hammas sai eile täitsa ilusti ära plommitud, anti närimisluba ja puha. Mõned korrad tuleb veel käia, siis vast saab jälle korralistele mitme kuu tagustele kontrollidele üle minna.

Kylli said...

Minu telefonis on ka jätkuvalt emme ja issi, pöördudes kasutan ikka rohkem ema ja isa :D

Catharina said...

Ma ütlen ise ka "emme", ei mäleta enam, mida ma teismeeas ütlesin ... "Ema" ja "isa" pole ma küll vist kunagi otse pöördudes öelnud, kuidagi liiga ametlik-distantseeruv tundub (aga teiste inimestega rääkides viitan muidugi emale-isale).

"Eesnimedega vanemate poole pöördumine on minu jaoks õudne" - jaaa, ma ise arvasin tegelikult varem üsna samamoodi. :D

carm said...

Tädiajastu on mu jaoks teinud seda, et oma venda hüüan ma issiks, õde emmeks ja ema vanaema M.-ks. Seda isegi siis, kui lapsed eemal on.

Post a Comment