CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Saturday, December 23, 2017

Jõulueelselt

Nädala esimesed neli päeva olid pikad. Kohe nii pikad, et hirmus.

Esmaspäeval ajas Mees Linna peal pärast tööd asju... nii kaua, et tundus arukas Jõugu Juht klassi väljasõidult ära oodata. JJ ei olnud väljasõiduga väga rahul, lambapildid ei tulnud välja - midagi tema uhiuue telefoni seadete või mälukaardi või mõlemaga, Mees tegeles - ja mõistatusi olevat küsinud ebaprofessionaalne jõulusokk. Viimast kinnitas ka Klassijuhataja, et päris ebameeldivaks kiskus. Urr. Mis sa korraldad seda jõulumaad, kui igasuguste olukordadega toime ei tule!

Teisipäeval oli Mees kollitamas ja Lillebror jättis sõrme ukse vahele.

Kolmapäeval kollitas Mees sel aastal viimast korda. Kollitusfirmast koju toodud jõulukink päeva eriti lühemaks ei teinud, aga ikkagi aitäh.  Unistaja käis minu käsu peale kooli jõulukontserit kuulamas, JJ leidis, et tema ei pea minema... noh, tuleval aastal läheb.

Neljapäeval oli minul hambaarst õhtusemal kellaajal, ühtlasi ootasime ära Unistaja klassi väljasõidult. Seekord oli jõulusokk olnud paremas meeleolus, Unistajale meeldis väga. Eriti meeldis see, et ta teadis enamiku soku antud mõistatuste vastuseid, JJ oli paari päeva jooksul jõudnud õpetada. Jõugu Juht viibis samal ajal puutööringi jõulupeol. Enne hambaarsti jooksime Mehega koos mööda poode ja hankisime veel viimaseid jõulukingitusi.

Reedel oli Linnas olemise aeg õnneks lühem. Õnn ja rõõm. Hommikupoole osalesid suuremad poisid oma klasside jõuluhommikutel. Pärast läks Unistaja külla Nimekaimule, aga Jõugu Juht tuli vaatama koolis toimuvat kontserti, kuhu olid oodatud nii õpetajad kui õpilased (alates kuuendast klassist). Kontsert oli nagu oli. Laura Põldvere oskab minu kõrva mööda hästi laulda ja publiku küsimustele ilusti vastata (JJ tagareast: "Kas Te räppida oskate?" - oskas küll, nagu selgus, küsis vastu, kas JJ beatboxi oskab - JJ jättis ütlemata, et tahaks osata, aga ema ei luba*), aga stilisti võiks ta välja vahetada. Mulle ei meeldi Bratzi nukud nukkudena ka. Õhtul andsime lastele kätte suure Lego, mille ma endalegi ootamatult paari nädala eest võitsin.

Laupäeva hommikuks või nojah, selleks mitte enam väga hommikuseks hetkeks, mil mina üles tõusin, oli see Lego kokku pandud. Kalkun on soolas. Lisandite retseptid otsitud. Kingitused pakitud. Kaarte ma ei saada ka sel aastal, pole lootustki. Väljas sajab lund, Unistaja juba küsis lootusrikkalt, kas homme pärast hommikusööki tohib lund rookida. On väga vahva, kui kellelegi lumerookimine päriselt meeldib ka. :) Tahma-Toomas elab niiehknii meil aastaringselt, nii et me pole isegi mõelnud jõulueelse suurpuhastuse peale. Homse päeva umbkaudne plaan on paigas, ülehomse ja üleülehomse oma ka.

Nii nad seda Lego kokku panid, kõik mütsakus koos.

_______
*beatbox on vaimukas ainult "Politseiakadeemia" filmis, mujal ma seda kuulda ei taha, mets on suur ja lai, kui poisid tahavad, mingu metsa häälitsema, kodus elutoas paluks mitte.

1 comments:

Catharina said...

Huhh, milline kergendus, et veel keegi kaarte ei saada. :D Mul sama seis. Suvel oli tulevikuplaanis küll, aga ... siis tuli elu vahele, võib vist öelda.

Palju jõulurõõmu ja -rahu teie perele!

Post a Comment