Monday, December 18, 2017

Kuri

Ma ei ole arst, aga... armsad inimesed, palun ärge meelega hankige oma beebidele tuulerõugeid! FB-s üks väga tore inimene just pakub*, kui ma midagi selle kohta ütlesin, sain pragada. Ühtpidi oli pragamine asjakohane, oleksin võinud olla diskreetsem, teistpidi...

Ma ei tea, mis müüt see on, et kõik tited põevad viirushaigusi kergemini läbi. Mõned põevad tõesti, aga teised... Ja oleks tuulerõuged siis mingi kerge haigus. Täiskasvanutel olevat raske ja hirmus tõbi, sellepärast meie näiteks väldime seda nii palju kui võimalik, Mees ei ole põdenud, aga tööalaselt on mul teada üks laps, kes kahekuusena saadud tuulerõugetest Aspergeriks pööras**. Mitte täppide, vaid haigusega kaasnenud ülikõrge palaviku pärast. Väga kõrge palavik tekitab väikesi ajukahjustusi, mis koos vastava eelsoodumusega*** võivad teha eiteamida. Ka ilma ajukahjustust saamata on mul teada üks tuttav mitte enam beebina tuulerõugeid põdenud laps, kes sai selle kaks (2!) korda ja oli täitsa kaua pikali.

Ja siit ka teine kuriolemise põhjus: palun ärge uskuge juttu, et laste palavikku ei pea alla võtma! 37.8 ei tee jah suurt midagi, organism võitleb ja paha on olla, aga kui hakkab juba 39 kraadi ligi ronima, siis selle peab alla võtma ja punkt. Inimeste organismid on erinevad, ma olen ka näinud meest, kes ütles, et tema hakkab alles 40-kraadise palavikuga kaaluma, kas ennast haigeks tunnistada või mitte, aga kõik ei ole sellised, ja eriti beebide puhul, kes on ju täiesti uued ja keda pole jõutud veel tundma õppida, pole teada, mis juhtuma hakkab.

Ühesõnaga, õnnelikud beebivanemad, palun vältige  võimaluse korral haigusi ja palavikku! Ma ei arva, et meil oleks mingi eriline kool, aga kõigist autismispektrilastest, keda mina olen õpingu- ja tööalaselt kohanud - ja neid ikka trehvab vahel kohtama - umbes 90% on olnud kas mingi sünniprobleemiga (enneaegsed vms) või pisikesena põdenud väga kõrge palavikuga haigust. Las see pisike laps kohaneb kõigepealt maailmas ära, siis võib hakata haigusi tutvustama.

Lisaks haigustele, just ettearvamatu vaktsiinireaktsiooni ohu pärast olen ma täiesti uute tittede vaktsineerimise vastu, aga samamoodi olen ma beebidega kaubanduskeskustes, kontsertidel ja muudes rahvarohketes paikades käimise vastu. Kui seda on kuidagimoodi võimalik vältida. Üldse ei sunni kedagi iga hinna eest lapsega kodus istuma, kui olukord nõuab sõimepanemist vms, igaühe võimalused on erinevad, aga juhul, kui võimalusi on... Vanemate kui kaheaastastega lausa peab kodust väljas käima - kuidas see laps muidu käituma õpib? -, aga beebisid võiks hoida nii turvalises ringis, kui vähegi saab. Kui toob vanem laps koolist-lasteaiast haiguse, on see paratamatus, aga ise beebit nakatada püüda või viiruste levikuks soodsasse kohta minna... Võtab pead vangutama.

_______
*ma usun, et temale tõid haiguse koju tema lasteaiaealised lapsed, lasteasutustes liigub igasugust sorti haigusi.
**Aspergerid ei ole kuskiltpidi halvad, aga nende igapäevaelu võib olla keerulisem kui tavalistel, niinimetatud neurotüüpilistel inimestel. Ma ei usu, et keegi tahaks oma lapsele keerulist elu. Rikkalik andekus on võimalik ka ilma autismispektrita!
***ja mis uperpalle geneetika ette võtab, seda enamik inimesi siiski ei tea, olete ju oma lapsi vaadanud ja mõelnud, et isa silmad, ema nina, aga vaat need kõrvad on vist vanaonu pärandus, huvitav, et ainult sellel lapsel... Mis need tervise-eeldused teistmoodi on. Sajast üheksakümne üheksal ei ole mingit ohtu kuidagi standardiväliselt reageerida, aga kuskohast ma tean, et minu laps see sajas mittestandardne ei ole?

13 comments:

  1. Ma pikka oopust ei jaksa kirjutada, aga kaks kiiret mõtet. Meie perearst ütles (vist meie vanima lapse puhul), et tuulerõugete puhul oleks ikka hea, kui vähemalt üks aasta turjal on. St et beebide puhul kindlasti ei tohiks nakkust otsima minna.
    Ja - olles väga lähedalt näinud, kui hullusti põeb täiskasvanu tuulerõugeid (abikaasa sõprade lastelt korjas üles), soovitan täisealisele igal juhul vaktsineerimist. Sest see oli ikka jube... Armid armideks, aga kõik see kaotatud aeg ja kohutav enesetunne, suutmatus magada, sest kõik kiheles nii kohutavalt üle kere...

    ReplyDelete
  2. Mees on umbes kohutavalt paljude asjade vastu allergiline ka, kadunud ämm oli hariduselt lastearst ja jättis Mehe praktiliselt kõige vastu vaktsineerimata. Tema käest enam nõu küsida ei saa, aga perearstiga võiks seda küsimust täitsa arutada, aitäh!

    Mina arvan, et tuulerõugete põdemise parim vanus on viis kuni kümme, aga ideaalis ei peaks neid üldse põdema. Ühtegi haigust ei peaks põdema.

    ReplyDelete
  3. Mu kallil kaasal oli mõni aasta tagasi "õnnelik" juhus pealt-40sena tuulerõuged läbi põdeda. Mis ma oskan öelda, see oli hirmus, väga hirmus. Lööve pealaest jalatallani, nii et puhast nahka vahelt ei paista ja ligi kaks nädalat 40 kanti küündivat palavikku. Sügeluse vastu tarbis ta selle ajaga ära ilmselt keskmisele nuumhärjale sobiliku koguse allergiarohtusid, aga see oli ka ainus, mis natukenegi leevendas.
    Talle, muuseas, öeldi, et täiskasvanuna aitab vaktsineerimine (vähemalt haiguse kulgu leevendada) veel ka kohe pärast nakkuskandjaga kokku puutumist (selleks oli meie lasteaialaps, kellel polnud põhimõtteliselt peale paari punni ja natukese palaviku miskit häda), aga konkreetses kohas oli vaktsiin otsas, mees mõtles, et mis-seal-ikka ja noh ... pärast ei jõudnud end ära põhjata, et kusagile mujale vaktsiini küsima ei läinud. Eks mitte-põdemine oleks muidugi parim võimalus, aga pärast seda kogemust ma soovitan küll kõigil tuulerõugeid mittepõdenud täiskasvanutel tulistjalu vaktsineerima tõtata, kui vähegi nakatumiskahtlus tekib.

    ReplyDelete
  4. Selge, eks ma hakkan talle õhtupoole seda mõtet pähe istutama. Ta küll tegutseb igapäevaselt suuremate lastega, aga meil on suhtlusringkonnas sellises koguses lapsi, et mõni tuulerõugepisik võib ikka kuskilt tulla. Täitsa imelik, kuidas ta siiani pole neid saanud, ikka siin ja seal mõni täpiline esineb - ja enne täppe oli ta ju juba nakkusohtlik!

    ReplyDelete
  5. Minu poisid põdesid läbi siis, kui üks oli värskelt viiene ja teine hiliskuuene. Viiesel kulges haigus päris kergelt: vähem plekke, tunduvalt vähem sügelust, vähem palavikku ja nii edasi. Suurem vahepeal lausa halas, et nii vastik olla, palavik käis 38,0 juures. Väiksem oli muretu ja (peaaegu?) palavikuvaba.

    Nii et tundub, et ideaalne aeg oleks kuskil 3-6 aasta vanuses. Aga täiskasvanud tasub vaktsineerida jah...

    ReplyDelete
  6. Tasakaalu huvides st. et ka vastupidised seisukohad oleksid esindatud, et saaks mõelda/ öelda- no on alles... :))

    Haigusi ei pea põdema, kuid neid ei maksa karta.
    Tulenevalt missugust ravi ja leevendavaid võtteid kasutatakse kulgevad ka haigused ning tervenemine.
    Olen kogenud, et vaktsineerimisest on tüli enam kui tulu.
    Minu 3- nädalane tita on tuulerõuged läbi põdenud.
    Minu lapsed on vanuses 3- 10 läkaköha põdenud.
    Kui keegi pakuks minu tütardele punetisi, võtaksin tänuga vastu.
    Ma usun, et soovitus palavikku mitte alla võtma tõtata hõlmabki kuni 38, 5 kraadist temperatuuri. Kõrgemat palavikku ei tohiks alla võtta kiirelt. Olen kogenud, et see võib teha rohket kahju.

    ReplyDelete
  7. Jah, igaühel on omad kogemused. Ma usun, et enamik tuulerõugeid põdenud beebidest tulevad neist täiesti tervelt välja, aga üks raskete tüsistustega laps on ka üks erandjuhtum ülearu. Sama lugu on vaktsiinidega. Kui läheb hästi, on hästi ja normaalne, aga olla see üks erand (või ühe erandi ema), kellel ei lähe hästi...

    Punetisi põdesid meil Unistaja (vaktsineeritud) ja Lillebror (vaktsineerimata) üksmeelselt korraga ja meie istusime perekondlikult kaks nädalat karantiinis - kesse teab, millal mõni lapseootel ema vastu juhtub!

    Palaviku kohta olen lugenud/kuulnud seisukohti, mis neid ametlikke soovitusi ikka väääga laiendavad, umbes, et mu kuuekuusel lapsel on päev otsa 40 kraadi palavik, kas peaksin basseinikülastuse ära jätma? Tähendab, et õiget soovitust on tõsiselt väärkoheldud. Hirmus.

    ReplyDelete
  8. See on nüüd vaktsineerimisest kõrvale, aga seoses palavikuga paari aasta tagune lugu: mu väikevenna klassivend oli haigestunud, palavikus. Perearst andis korralduse minna koju ja olla haige, puhata. Noormees (20+ noor ja tugev poiss) eiras arsti juhist, läks hoopis spordivõistlustele. Kukkus võrkpalliplatsil kokku ja täna on üks noor ja tubli inimene vähem :(

    ReplyDelete
  9. Nojah, igasugune haigus on ikkagi haigus. Noorest inimesest on küll südamest kahju.

    ReplyDelete
  10. Tean juhust, kus laps põdes tuulerõugeid kuuekuuselt ja siis mõneaastaselt veel teine kord otsa, sest esimesel korral immuunsust välja ei kujunenud.

    Kerli lugu on küll väga nukker.

    ReplyDelete
  11. Mõned head kogemused ka sellest vallast :)

    Mu poisid (4 tükki) on kõik põdenud tuuerõugeid väga kergelt. Sealhulgas kõige noorem mõnekuuselt. Noorimal võib muidugi veel tulla, üks keskmistest põdes kaks korda (esimesel korral väga kergelt, teisel korral oli kahe punni asemel kaksteist.. no umbes sellises suurusjärgus).

    Mina põdesin punetised varastes kahekümnendades. Kõik, mis toimus, oli minu punetav torso ja diagnoosi peale tegin arbuusisuurused silmad. Paari päevaga oli kõik möödas.

    Vanimaga käisin küll kolmeselt töökaaslase tuulerõugetes lapsel külas, et veenduda, kas need kolm tuulerõugetele sarnanevat punnikest tõesti immuunsuse andsid. Andsid.

    Palavikul lasen mina toimetada kuni 39 kraadini. Kui 9 ees, tuleb alandamine, ma suuremat numbrit välja ei kannata.

    ReplyDelete
  12. Neli poissi? Nii lahe!

    Eks ta on jah, kuidas kellelgi õnnestub. Enamasti lähebki hästi, välja arvatud need üksikjuhtumid, mil ei lähe.

    ReplyDelete
  13. Neli poissi on täitsa lahe jah :). Sellise koguse pealt saab aru, kui rahulik on elu kahe lapsega (nagu praegu ;)). Vôi kolmega. Ühega on tavaliselt raskem, siis nad pöörduvad igavuse peletamiseks tavaliselt minu poole :D. Üldse lasteta on ka vahest tore aga hiljemalt järgmise läeva hommikuks tuleb kallidest puudus kätte.

    ReplyDelete