CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, December 17, 2017

Oh kuusepuu

Mees sai teise kollitustellimuse veel. Kuna põhikooli tunniplaaniga on sedasorti asjad ühildatavad ainult pärast koolipäeva lõppu ja nagu selgus, sobib kollitatavatele ka ainult pärast nende tööpäeva lõppu - sest kollitus pole seekord vajalik mitte uue töö leidmiseks, vaid olemasoleva töö säilitamiseks -, oleme pidanud kohe mitmel päeval üsna ebaharilikult kaua Linnas olema. Mulle tundub, et mina olen selle aja veetnud peamiselt autoroolis, osaledes erinevates liiklusummikutes või jällegi kuskil nurga peal üritades vasakpööret teha. Sest meiepere õhtupoolne logistika on endiselt absoluutselt napakas, minu töökoht, Mehe töökoht, laste trenn ja Vanaema pole asukohti vahetanud ja asuvad endiselt igaüks erinevas Linna otsas - kui seda Linna nüüd nelinurksena ette kujutada -, ja kuidagi ei õnnestu seda kõike optimaalsemaks nihutada, pealegi tahaks vahepeal poes käia ja raamatukogus ja kus iganes, kuhu viivad peamiselt pikalt ühesuunalised tänavad. Vähemalt on Mehe kollitamiskoht, puutööring, kirik ja Humana kõik ilusti umbes samas kandis.

Humanas ühe sunnitud vahepausi ajal käisingi. Lillebror ja Unistaja ootasid autos, JJ oli vist juuniorides, Mees kollitas. Pärast imestasid lapsed, mis imeasja see emme poes nii kaua tegi... Noh, ma vaatasin läbi kõik kampsunid, seelikud ja jakid ja võtsin neid lubatud koguses riietuskabiini kaasa... ja siis muudkui pugesin, ühest esemest välja ja teise esemesse sisse. Päris mugav oli. Lõpuks oli neil seal ka punane jakk, millel on vooder täiesti sobiva koha pealt hargnenud, et patšokid ära kiskuda. :) Nii et mina olen nüüd mõneks ajaks mingis ulatuses linnariietega varustatud.

Muu kaubandusega nii hästi pole läinud, nimelt tundub, et pakke ja pakikesi on kuuse alla panemiseks veel vähe, aga kuidagi ei oska välja mõelda, mida need suuremad poisid veel tahta võiksid. Ühe teise kuuse suhtes oskasin küll osta, sealtpere lapsed on väiksemad ja kunstihuvilisemad ja meil oli sobiv mõmmidega karp... "Täht idas" on tore algatus küll, aga meil on siin lähiümbruseski lapsi, kelle vanematel pole võimalik neile jõulurõõmu valmistada. Ma siis ühe pere jaoks komplekteerisin karbi. Ei läinud ülearu kalliks, loodetavasti neile sobib.

Jõulurõõmust aga oleme saanud kuuse - Mees ja Lillebror käisid metsast toomas. Sel aastal panime ta vahelduse mõttes elutuppa, sest juhtumisi on meil elutoas hetkel ruumi. Must Mimi on ehetest mõõdukalt huvitatud, aga siiani seisab kuusk ilusti püsti ja puha. Veel oleme saanud paar kaarti, posti teel. Aitäh, vahetasin Inglismaalt tulnud jõulukaardi köögis kaardireas välja. Seal on nimelt üks koht, kuhu on hea panna kaarte ja fotosid seisma, ja kuna me saame neid peamiselt jõuluks, siis nad kaunistavadki meie kodu jõulust jõuluni. :) Lapsed ütlesid, et šokolaadimedalid olid ka väga head, aitäh. Teine kaart tuli Californiast ja see mind nii väga ei rõõmustanud, nimelt soovib vanatäditütrepoeg poliitkorrektselt Happy Holidays, mitte Merry Christmas - ma olen ilmselgelt liiga palju sattunud artiklitele, mis muretsevad kristliku pühanimetuse pealesurumise pärast... Kuigi eesti keeles on ju ka "Häid pühi!" ja see üldse ei sega. Eesti keeles pole ka neid poliitkorrektseid artikleid trehvanud, tänan, ärge palun linke pakkuge, ma tegelikult ei soovi neid lugeda.

Veel käisime Chopsticksis õhtust söömas, olles perekond kahe lapsega - JJ osales juunioride tunnis. Katsetasime meekana, mille kirjeldus oli siiani tundunud mittemidagiütlev. Oi, me oleme rumalad olnud. Unistaja arvas, et see on parim hiina toit, mida ta on kunagi söönud, Lillebror mõmises läbi suutäie nõusolevalt.

Pühapäeval pärast kirikut läksime kinno, seekord koos kõigi lastega. "Paddington 2" on hea film, nagu esimenegi oli. Ja asi ei ole tegelikult Hugh Grantis! Asi on hoopis kogu selles inglaslikkuse kontsentratsioonis, mida muidu vilksab siit ja sealt, aga selles filmis on kohe palju ja kuhjaga. Ja asi ei ole Hugh Grantis. Khm. Tegelikult ma märkasin teisi näitlejaid ja tuttavaid kohti ka. Sellel St.Pauli katedraali kohutaval kuplialusel ringrõdul olen kunagi ära käinud ja kui me Lillebrori 10. sünnipäeva puhul Londonisse läheme, siis ma juba tean, et sinna ma enam elu sees ei roni. Isegi - vist - aasta hiljem kooliekskursiooni raames külastatud Iisaku katedraali torni ronimine (maa ja taeva vahel, pooled poisid olid üles jõudes näost rohelised) ei olnud nii hull. Võeh. Aga film, jah, ei olnud võeh, lausa vastupidi, ja asi pole üldse Hugh Grantis. Lillebrorile meeldis, Unistaja meelest oli filmi peamine viga, et see sai läbi, ja JJ elas ka vanemate seltsis lastefilmi vaatamise üle.

Tuleval nädalal tuleb üle elada veel üks kollitusterohke periood, kaks klassiväljasõitu ja kaks kontrolltööd. Mingil hetkel tuleb pakkida suuremas koguses kingitusi... ja kui järele mõelda, siis ka mingi hulk kingitusi hankida. Vähemalt on kohustuslik piparkoogiküpsetamine nüüd tehtud ja kuigi mul praeahju ust avades mõnda aega silmad piparkoogiaurudest kipitasid, ei pea ma seda ettevõtmist enam aasta aega taluma - kui mul süda meeste palumise peale härdaks ei lähe, niikuinii läheb. Aga hea on teada, et ma ilmtingimata ei pea.

5 comments:

Catharina said...

Piparkookide küpsetamise ajaks võid ju ise õue jalutama minna, las mehed asjatavad. :)

See linnalogistika kõlab tõesti üsna paljukilomeetriselt ja aeganõudvalt, eriti jõulueelsel ajal, kus linn on kingipaanikas autojuhte täis ...

Meekana on hea vihje, me pole ka proovinud, aitäh. :)

reet said...

Paraku on praegu õues talv, pime ja külm, jalutamine ei toimi. Kolmiknärviga ei jaluta talveajal mitte kuhugi, me ei käinud isegi eelmise pühapäeva õhtul Raekoja taga autot parkides neid kasvuhooneid vaatamas. Vups autost välja ja pidupidamise kohta sisse, pärast jälle teistpidi tagasi.

Linnalogistika on hirmus, aga püüame välja kannatada. Pime aeg saab ükskord jälle ümber ja vasakpöörded on täitsa minu enda viga, kui ma vale marsruudi juhtun valima.

Alice said...

:) :) Ma ei oskagi siia muud lisada kui vaid suure naeratusega näo.
2019-l ootame teid siis külla ;)

reet said...

Alice, ole oma ootamisega ettevaatlik, me võime seda tõsiselt võtta!

Alice said...

No siis võin ma siia veel ühe :) lisada!

Post a Comment