CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, January 21, 2018

Numbrid

Sel nädalal olen ma võtnud kaks (2) tabletti palderjani.

Me oleme kahe (2) erineva autoga teele jäänud või üldse mitte liikuma saanud seitse (7) korda.

Tellisin ja sain LõngaLangi poest vähemalt ühe (365 päeva) aasta jagu haapsalu salli lõnga.

Kudusin valmis teise (2.) äärepitsi nahkhiiresallile.

Mees viis 88. sünnipäeva kingiks ühe salli, selle lehekirjalise. Kingisaaja oli salli väga väärt ja kui 88 aasta jooksul polnud keegi taibanud talle salli kinkida, siis... Ükskord peab üks auväärne daam haapsalu salli omanikuks saama niikuinii! (uuest lehekirjalisest on juba paar sentimeetrit kootud!)

Südameasjus öösel üles ärganud või päeval jõuetu olnud olen olnud umbes kolm korda. Hetkel olen mina see, kellel on rütmihäired, mitte Lillebror. Parem mina kui tema, eks ole.

Jõugu Juht on olnud koolist kodus haige kaks päeva, peavaluga koolis kah kaks päeva. On miski väike viirus.

Lillebror on neli päeva võtnud köhasiirupit, asja pärast.

Jõugu Juhi peol osales koos tema endaga 13 poisslast, kelle järgi valvas - nojah, kohvetas niisama - 6 täiskasvanut. Veel tutvusime ukse vahel ühe emaga, ühe ema-isa paariga ja telefonitsi ühe isaga. Neist see abielupaar osutus ühe kohalviibiva lapsevanema ammukadunud sõpradeks ja tundusid muidu ka imetoredad inimesed. Telefoni-isal oli äärmiselt meloodiline hääl - guugel ütleb, et ta ongi vist muusik. Üksi sisseastunud ema tundus ka muidu kena, aga oeh, kes ütleb 8-aastasele lapsele, et jaaa, kui pruudid tekivad, siis on ikka oma tuba vaja...? (vastus: inimene, kes pole selle teema peale kunagi tõsiselt mõelnud)

Pidusse tulemata jäi kaheksa (8) kutsutud last, neist mitu haiguse tõttu. Sealhulgas jäi tulemata Patsidega Isik, kes õnneks ei olnud haige, temal olid muud asjaolud. Mul on selles mõttes päris hea meel, et JJ-ga sõber olla on üks asi, aga niivõrd poisterohkel peol oleks ka väga tragi loomuga - ja Patsidega Isik on ülitragi - tütarlapsel mõnevõrra ebamugav. Teine kord, kui on rahvast vähem või tüdrukuid rohkem... kui nad siis veel sõbrustavad. Selles eas on tütarlapsega ühise keele leidmine niiehknii üpris haruldane. 

Meile unustati 1 villane müts, pole aimugi, kelle oma.

Sünnipäevapeoks valmistasin kolm ja pool plaaditäit viineripirukaid, ühe šokolaadikoogi ja kaks vaagnatäit mini-küpsisetorte. Nagu Unistaja sünnipäeva ajal septembris, keeldus praeahi ka nüüd koostööst. Kui tänane üritus oligi tema luigelaul, noh, siis selleks puhuks on mul tagavarapliit olemas, köögis kohal ja puha.

Maksmata arvete kohta olen saanud ühe (1) meeldetuletuse. Õnneks on see prügiarve, pisike summa ja peabki harva maksma.

Unistaja pälvis matemaatika kontrolltöö eest rasvase "viie" ja kiituse. Nii hästi ei läinud eesti keeles, kus ta oli märgitud põhjuseta puudujaks... sest Nimekaim ja Uus Sõber puudus, aga õpetaja vaatas, et üks ja sama nimi... Ilmselt kiirustas.

Mees tegeles suurema osa nädalast peamiselt autoprobleemidega, aga nädalavahetusel peamiselt koristamisega. Selle käigus lakkas töötamast üks (1) tolmuimeja.

Must Mimi püüdis toast kolm (3) hiirt, sealjuures kõik erineva välimusega. Üks oli karihiir, üks kaelushiir, üks eiteamis, vahepealse suurusega ja hall.

Edit hommikul: Unustasin kirja panna, et sel nädalal jõudsin lõpule viie (5) raamatuga.
Cornelia Funke "Tindiveri" - seda lugesin lastele peatükkhaaval õige mitu kuud, sest kogu see tinditriloogia on ekstra paks. Raamatu sihtgrupp tundub olevat Unistaja, ülejäänud pereliikmed ilmutasid ainult piiratud vaimustust. Kuigi, jah, isegi tahaks teada, kuidas täpselt kogu see kupatus lõpeb - pole viitsinud kolmandat osa lugeda, seal on minu maitse jaoks liiga palju seiklusi.

Robert Galbraith "Käo kukkumine" - seda raamatut peaks lugema, Londoni linnaplaan kõrval. Mul ei olnud. Poole lugemise pealt taipasin tagakülge vaadata ja sain teada, kes Robert Galbraith tegelikult on... no ma oleksin pidanud selle pseudonüümi ju ära tundma, aga noh, ega ma ilmaaaegu ole viimasel ajal saanud südamehäireid ja vajadust palderjani võtta, aju tegeleb muude asjadega. Esineb paar lubamatut keeleviga, näiteks "ripsmeDušš", aga millises tänapäeval trükitud raamatus neid ei esineks?

Brian Aldiss "Peatumata" - üsna mõistlik ulmelugu, ma ütleksin, et seitse punkti kümnest... sest peategelaste isikud ja emotsioonid jäid minu jaoks napiks. Aga kannatas lugeda hästi.

Täheaeg 17, "Päästa meid ära kurjast" - ma ütleksin, et seekord oli valik keskmisest parem. Ma olen muidugi see tõõp, kes igasugused tehnilisele keskenduvad jutud lihtsalt vahele jätab, sest ausõna, kosmoselaevade sisustus ei ole minu teema... aga jah, päris meeldis. Võis lugeda küll. Hiljuti sain kuskilt teada, et Maniakkide Tänavaga olen kunagi sajandi alguses samades seminarides käinud. Siis esines ta küll veel kombekalt passinime all. Arukat juttu rääkis. Kirjanikuna on... nagu on, Triinu Merese lood meeldivad tavaliselt rohkem. Noh, VVN läheneb ka hoopis naiselikuma nurga alt, loogiline.

Carole Matthews "The Cake Shop in the Garden" - ta näeb välja nagu pehmekaaneline naisteromaan ja ongi pehmekaaneline naisteromaan. Ei midagi rohkemat ega vähemat. Ei ole päris Barbara Cartland, aga ka mitte tippkirjandus. Aga - ta on sõbralik, isegi absurdi kiskuvatest faktivigadest hoolimata.

***
Ja et lisada veel üks number - Jõugu Juht sai täna 13 aastat vanaks.

0 comments:

Post a Comment