Sunday, January 28, 2018

Rutiinivälisusest kurnatud

Viimased kaheksa päeva on olnud sellised, et igareedepärastlõunane väsimuse-kaikahoop, mis mind reedeti umbes kella kolme ja viie vahelisel ajal regulaarselt tabab ja mind umbes tunniks ajaks mõtlemisvõimetuks teeb, tuli vahelduse mõttes 24 tundi varem. Ainult et neljapäevale ei järgne laupäeva, mil saaks elu rahulikult võtta, pesu triikida ja niisama uimerdada... Selle tulemusena olin ma terve reedese päeva ilma haiguseta haige.

Või oli selle oleku põhjuseks hoopis kaseiini ületarbimine, sest küpsisetort ja vahukooretort ja juustuga lasanje ja pitsa ja jogurt ja siis ostis Mees veel hallitusjuustu kah... Ma vast hoian mõned päevad muust kui kohvipiimast eemal, see tilk ei muuda midagi, siis vaatan, kuidas on, kas kogu ihu lõpetab värisemise ja pea tuleb vati seest välja. Praeguseks on selgunud, et ma mõõdukalt võin piimatooteid süüa küll, aga rõhk on sõnal "mõõdukalt". Sel nädalal panin rõhu valesse kohta ja näedsa.

Jõugu Juht sai esmaspäeval üsna viisakalt ja rahulikult 13-aastaseks, mingeid suuri muutusi polnud märgata. Mina sain natuke hiljem natuke rohkem kui 13-aastaseks, pole kah erilisi muutusi täheldanud. Ainult päev otsa oli kole külm, sest tuul puhus Majast otse läbi ja kõikvõimalikes suundades korraga. Isegi seljaga vastu ahju olles külmetas kõht. Õnne ja muid asju sooviti kah, aitäh. Eks igaüks ise teab, mille alusel ta minust hästi arvab (D., ma vihjan näiteks Sinu alalõuale!), meil on arvamuste paljusus, nagu ütles vend A. täna oma lühijutluses.

Jutlustest veel niipalju, et täna ma ei olnud vend P. jutlusega päris nõus. Nimelt mainis ta kuskil algusepoole, et mis sellest vormist, peaasi, et teenistus ja ülistus ja kõik on Jeesuse-keskne. Mina olen küll paar korda kogenud, et õudse vormi tõttu kaob Jeesus ära... või ühe külalisjutlustaja puhul, kes mulle inimesena ka eriti ei meeldi, oli jutlustaja nii keskendunud enda kaheldava väärtusega vaimukusele, et mul tekkis kahtlus, kas ta üldse kunagi Jeesuse ja Tema sõnumite üle järele on mõelnud. Või näiteks ülistus kipub teinekord, eriti noortel, nii hopsassaa- ja halleluuja-tundeliseks minema, et mina kui koguduse konservatiivseks vanatädiks pürgija olen sisimas vastumeelsusest krimpsus ja suudan ainult palvetada, et nad ometi midagi väärikamat laulaks... midagi, millele ei hakata kaasa tantsima.Aga seda juttu peaks rääkima eelkõige pastoriga, eks ole, mitte siin omaette kurtma. Vend P. rääkis ju sisuliselt õiget juttu, ma oleks tahtnud ainult mõnd täpsustust kuulda. Või oli viga minu üksi minemakapanud fantaasias, kesse teab.

Lisaks minule olid sel nädalal haiged veel Jõugu Juht ja Lillebror, nemad ikka päriselt, peavalu ja nohuga. Haigustega võiks nüüd ühele poole saada, palun.

Veel anti meile tagasi auto, mis tänase päevani on ilusti sõitnud ja loodetavasti sõidab edasi ka.

Unistaja käis külas Laenulapsel ja koostas kokkuvõtet ajaloolise isiku kohta. "Ma tõmbasin mingi Džonn Tarki," arvas Unistaja. Pikem kogemus Unistaja emana võimaldas kohe aru saada, et tegu oli hoopis Žann D-Arkiga. Saime teada, et eestikeelne ja muukeelne vikipeedia annavad Jeanne'i ilmutusesaamise vanuseks erinevad andmed, aga prantsuse keeles ei suutnud ma seda kohta üldse üles leida. Vaat mis juhtub, kui enam prantsuse keelt ei koduõpeta!

Flylady süsteem ei toimi minu puhul kohe üldse mitte. Aga ma võiks näiteks veebruaris proovida mingit uut kodumajapidamissüsteemi aretama hakata, et nagu uus kuu ja uued plaanid ja... Veebruarini on õnnestavalt vähe aega, ja veebruaris saab ju juba seemneid mulda panna ja pärast veebruari tuleb ametlikult kevad. Ja kuu lõpus taas koolivaheaeg - milline õnn ja rõõm.

Raamatuid lugesin ka.
Nele Neuhaus "Kes külvab tuult" - mulle poolest saadik meeldib enam-vähem ja poolest saadik väga, sest tegevus toimub Taunuses, saate aru, Taunuses! Tähendab, ma istun Neuhausi raamatute juures atlasega ja uurin ja meenutan, millise nurga pealt see uurija nüüd ära keeras ja kas selle linna piiril vaat seal ongi selline maja...
Paul Hoffman "Jumala vasak käsi". Olevat bestseller. Huvitav, kui paljud inimesed on selle ostnud esimese poole lehitsemise põhjal ja siis avastanud, et raamatu tagumine pool on täielik jamps, ebaloogiline ja jätab absoluutselt kõik asjad lahenduste ja seletusteta? Kahtlustan, et paljud. No kui just mingi mõõklemise ja lahingute detailsed kirjeldused meeldivad, mulle põrmugi ei meeldi.
Indrek Hargla "Raudrästiku aeg". Mulle meeldivad Hargla muinasaegsed nimed  ja tegelikult pole detektiivijuttudel sisu poolest vigagi, aga selles raamatus on lausa erakordselt palju Harglale õnnetuseks omast andestamatut-põhjendamatut roppust. Guugeldasin, tundub täitsa normaalse inimese moodi mees, aga ausalt, kui üks hinnatud kirjanik raamatu niimoodi rõvedusi täis topib, ilma et neil üldse millegi jaoks mingit vajadust oleks, tekib tahes-tahtmata mõte, mis tal ometi viga on? Ja kui üks mees annab niimoodi kirjutatud raamatu oma abikaasale toimetada, siis...
Katherine Neville "Maagiline ring". Taas raamat, mille algus tundus huvitav, ikkagi Piibli ajad sees, äkki kirjutab midagi tolleaegsest eluolust... Valeõpetus on kõigest üks selle teose häda. Hullumeelsed sugulussuhted, absoluutselt ebaloogiline tegevuskäik, ühte patta pandud natsid, indiaanlased, astroloogia ja põlveotsa-okultismi... Lõpuni lugesin kahel põhjusel: esiteks, peategelasel oli kass, tema saatus huvitas väga; teiseks, tahtsin teada, kuidas kirjanik selle segapudru otsad kokku tõmbab. Sain teada - mannetult.
Alan Bradley "Piruka magus põhi". Bradley olevat seda raamatut kirjutades olnud 70. Eks iga hea asi siin ilmas nõuab aega. Ma väga loodan, et autoril on hea tervis ja ta jõuab veel palju kirjutada (Goodreadsi andmetel on samast sarjast veel 8 raamatut ilmunud, ma tahan neid lugeda!). Flavia de Luce on nagu noor, eriti sünge Hermione Granger, kes võib tulevikus saada kas Marie Curie'ks või sõjaprintsess Xenaks (aga paksemalt riides), või korraga mõlemaks, otsusekindlust igatahes jätkub. Seda raamatut lugege teie ka.

4 comments:

  1. hihii :) no seda 'enda kaheldava väärtusega vaimukusele keskendunud külalisjutlustajat' olen vist minagi kuulanud. Või on säänseid mitu?! Vabandust muidugi. Ei taha üldse lugupeetud inimesi arvustada, aga ... no tabavalt vaimukas kirjeldus ajab naeru peale :D

    ReplyDelete
  2. Bradley tekitab küll huvi, aitäh soovitamast! Millegipärast tuli meelde viimati oma tüdrukute kõrvalt loetud Leslye Waltoni "Ava Lavenderi iseäralikud ja kaunid kannatused" Väga värskendavalt kummaline noorteraamat.

    ReplyDelete
  3. Arvan, et neid jutlustajaid on mitu, see mees on minu kogemust mööda ainult ühel korral nii veidralt käitunud.

    Aitäh vastu soovitamast, see raamat pole mulle siiani näppu jäänud, aga hoian silmad selle suhtes lahti.

    ReplyDelete
  4. Eee, kas mul jäi habe ajamata?? Õnneks on meil arvamuste paljusus ikka veel alles ja see seletab kõik ;-)

    ReplyDelete