Tuesday, February 20, 2018

Kesktalvel külmal ajal...

Kui nädala eest miski ilmatark ajakirjanduses ütles, et tuleb veel üks külmalaine, mõtlesin mina, et ju ta mingit miinuskümnelist ööd mõtleb ... viimasel ajal pole nagu eriti külmemaga harjunud*.

Ilmateade on aga muudkui hullemaks ja hullemaks läinud. Unistaja käis eile õuesünnipäeval, lumetuubitamas - tal oli väga tore ja väsitav, hommikuks nohune ei paistnud, sünnipäevalaps jooksis talle kohe alguses kaugelt vastu ja puha.... aga kui meie õhtul Unistajale järgi läksime, oli lumepargi parklas autotermomeetri järgi miinus kaksteist koma viis kraadi. Kaks kilomeetrit edasi tuli imelik udu, mille sees oli miinus üheksateist. Et... vabandage... hä? Kesklinnas, muide, oli miinus kaheksa. Vaat see on korralik külm ilm, kõik, mis külmem, on jõledus.

Kuna meri ei olevat jääs, ei pidavat sel talvel tõeliselt külmaks minema, ütlevad ilmatargad. No kui sellised kraadid ei ole tõeliselt külm, siis ma ei tea, mis on. Merd kontrollima ei saa minna, sest meil on hetkel Stubenhockermodus ehk toasistumise-režiim, sellise ilmaga tormame iga päev esimesel võimalusel koju ja muudkui kütame.

Must Mimi igatahes tahab meie voodis meiega ühe teki all magada. Minu ihu on jällegi sellest väsinud, et kõik karvaturritajalihased - kui niisugused asjad on olemas? - on pidevalt töös, sest ehkki ma kuulun pigem karvutusse liiki, üritan ikkagi võimalikult puhvis olla, äkki on siis soojem.

"Trollitalves" otsustas Muumitrolli sametine nahk hakata karva kasvatama. Pole küll teada, kuidas seda teha ja kui kaua see võiks aega võtta, aga otsuse langetamine on ju iseenesest hea. Ma tahaksin ka karva, kampsunitest ja pleedidest ilmselgelt ei piisa.

Üks kolleeg pidavat neil päevil koolivaheajaks Taisse puhkama sõitma - nii väga kui mulle Aasia kultuur üldse ei meeldi (selle põhjal, mida ma kuulnud ja lugenud olen), tundub see ikkagi ütlemata arukas ja ahvatlev tegu. Mina reisin hetkel ainult Geoguessri mängua ja see, häbematu, on kõik suvel või vähemalt lumest päris vabades, päikesest heledates kohtades pildistatud, ühes Bournemouthi poes oli lausa silt, et müüakse rannakübaraid... Ärritavad, sihukesed, kuigi kevad tuleb ükskord meile nikuinii, tundub väga külm ilm talvel alati igavesti kestvat.

Järgneb korduv, sage ja üsnagi rutiinne sündmus teemal "naine kütab ahju".


________
*mitte et külmaga üldse oleks võimalik harjuda.

2 comments:

  1. Mina küll suudan külmaga harjuda. Ses mõttes, et kui talvel esimest korda miinus seitse-kaheksa-üheksa tuleb, siis tundub maru külm. Aga kui pikemalt on külm, siis on -12 ka täitsa ok (ja isegi -17, ma mäletan, kui külmemad talved meil siin kunagi juhtusid olema), ja kui pärast seda miinus seitsme peale tõuseb, näib suisa soe olevat ja kevad uksele koputamas.

    Meie maja ei ole muidugi nii aktiivmaja kui teie oma, nii et seespool on üsna soe ja ühest ahjukütmisest ning peaaegu ühest pliidikütmisest päevas on seni täiesti piisanud, et tagada toatemperatuur +21 või +22.

    Jaksu! Ehk päikesepaiste siiski rõõmustab pisut?

    ReplyDelete
  2. See "pärast suurt külma miinus seitsmega kevadetunne" on minul ka. Aga miinuskraadid ei ole minu jaoks üldse mitte kunagi ok, talv ka mitte. Ma olen siin vist varem ka öelnud, et minu vapiloom on surikaat. :)
    Päikesepaiste rõõmustab tõesti, aga eriti rõõmustab vägev jääpurikas veranda nurga küljes - tähendab, et kõige päikeselisema nurga juures on siiski piisavalt soe, et midagi tasahaaval sulaks. Ükskord tuleb see kevad niikuinii.

    ReplyDelete