Sunday, February 4, 2018

#Kogumispäevik

Oijah. Umbes sel ajal, kui ma FB Kogumispäeviku grupiga liitusin, olin juba toidu peale üsna palju kulutanud, aga meie auto tegi... või juhtus temaga, ei oskagi seisukohta võtta, midagi koledat ja nii see jaanuarikuu kokkuhoid ebaviisakasse kohta* läkski.

Eile lõin väljaminekud kokku ja vaatasin, millal ma varem olen tubli olnud ja väljaminekuid üles kirjutanud. Uhhh. Nojah, need transpordikulud koos Neste minevakuise arvega olid juba rõõmsasti poolteist tuhat, rubriik "muu" oli kah igas suunas lõhki, sest mina sain - loodetavasti eelmisest vastupidavama - käekoti ja Mees paari pükse, mis maksavad Eestist vähemalt kaks korda rohkem kui Saksamaal, aga istuvad kehvemini ja peavad vähem aega vastu - no aga inimene ei saa ju püksata ringi käia, eks ole!  "Muu" alla käivad meil kõik täiskasvanute rõivad, taskurätid, kempsupaber, elektripirnid ja nii edasi. Laste peale läks midagi, aga kuna sel kuul kooliga väljasõite ei olnud, oli see valdkond mõistlik, paratamatuid arveid eriti vähemaks võtta ei saa ja kassitoitu oli Mes millalgi detsembris kuhjade viisi varunud, kasside peale ei läinud peaaegu midagi. Ehituse peale ei läinud üldse, kõik, mis me jaanuaris tegime, oli lammutamine, sest auto ja ruumid ilma kütteta.

Toidukulud. Oeh. Kui ma vaatan, et kaks aastat tagasi aprillis läks toidu peale 115 eurot ja aasta tagasi veebruaris 125 eurot... ja nüüd jaanuaris 250 eurot... aga minevaasta novembris 280 eurot... siis on ikka kole ja hale küll. Selle kahe aasta taguse raha olen detailselt üles kirjutanud, kirjas on ka puuvilju ja salatimaterjale, aga küllap saime tol kuul kingiks ühe suitsulõhe (või mis see roosa asi on, tädi Berta lähivälismaalt tavatses meile aeg-ajalt kinkida, kui tal veel tervis parem oli) ja mingit lihakraami oli kindlasti sügavkülmas... ja küllap maksis Vanaema ühe poearve, ta tahab seda mõnikord teha. Eks me olime siis ka kohe teadlikult hästi kokkuhoidlikud. Aga ikkagi, mis imeasju me siis nüüd ostsime, et 250 eurot...! Nojah, tegelikult tõi Mees minu sünnipäevaks hunniku Taverna pitsasid, mille hinna ma panin kirja täitsa umbes. Ja Jõugu Juhi sünnipäevale jäi umbes kaheksa inimest tulemata, seega jäi toitu üle ja muist sellest läks kahjuks hukka ka. JA meil on kapid hetkel ikka veel toiduasjandust täis.

Veebruaris hakkame kokkuhoidlikeks, otsustasime Mehega, meil on vaja autoparandusest toibuda (ja hambaravi ja reisi ja ehitamise jaoks koguda, pidagem seda meeles)... ja läksime ühe nädala toidueelarve eest restorani. No aga millal siis veel perega restoranis käia, kui mitte pulma-aastapäeval? Täna pakutakse meil kõrvitsasuppi, kõik komponendid on olemas, ja miskisugust kooki või saialist kapis olemasolevatest toorainetest. Homme õhtul tuleme hiljem, siis saab kas võileiba (K., mis selle eilse imehea leiva nimi oli?) või makarone tomati-vorstikastmega (komponendid olemas), kolmapäeval kartuli-peekonisuppi (ikka kõik olemas), neljapäeval võib-olla miskit munarooga, kartuleid ja hiina kapsast hiina moodi. Vaat mune tuleb osta, need on otsa saamas. Reedel on palgapäev (tuntud ka Arvete Maksmise Päevana) ja laupäeval imelik päev, Jõugu Juhil on olümpiaad ja sünnipäevakutse, ma ei kujuta ette, kuidas ainult neljale inimesele süüa teha? Äääh, las lapsed teevad pannkooke, lihtne ja odav ja mina ei pea tegema ja saab keldrist moosi vähemaks. Pühapäeval valmistan mingit kabedamat lihatoitu, ma arvan, aga selle peale mõtlen alles neljapäeval. Ükskord me saame oma väljaminekud kontrolli alla niikuinii!

_________
*näiteks mingi kuuritagune, kuhu on juba mitu aastast igasugust prügi eest ära lükatud, on vägagi ebaviisakas. Ärge nüüd kohe anatoomiliselt mõelge, eks ole...

7 comments:

  1. See on Väikevenna leib, saab Konsumitest ja Maksimarketitest puidust kapist.
    Meie oleme oma üleskirjutamistega ka kuidagi rajalt maas, nüüd veebruarist alustasime uuesti, aga mul on kahtlane tunne, et meie toiduarved võivad vabalt olla sinna 400 kanti. Noh, eks need beebipüreed, mida aeg-ajalt ikka käiku laseme (ja edaspidi õnneks muidugi vähem, sest hambaid tuleb juurde ja põhiroad on ühisest katlast), on ikka kallid küll.
    Ja see sinu majandamine, et viieliikmelisele perele 150 euroga kuus, on ikkagi puhas müstika nagunii...

    ReplyDelete
  2. Aitäh! Oli tõesti hea leib, ammu pole ma kohanud leiba, mis ei oleks pealetükkivalt rukkine või köömnene või seemneid täis (Mehele ei sobi kahjuks).

    Ise kratsin ka kukalt ja mõtlen, mis imeasju me ometi tol perioodil sõime. Mul see vist ei ole kõik kirjas, aga arvatavasti oli hästi palju pudruhommikuid - putru ei ole võimalik keeta, kui pead kohe hommikul kodust välja minema! - ja varude vähemakssöömist.

    ReplyDelete
  3. Milline leib on köömnene? Mu kaasa on tikutulega köömnetega leiba taga otsinud, aga ei leia. Su majandamiseelarve on minu jaoks ka heas mõttes müstika :)

    ReplyDelete
  4. Peenleibades on köömneid ikka ohtralt, tundub mulle. Musta leiba me vabatahtlikult ei söö, nii et selle kohta ei oska midagi öelda.

    ReplyDelete
  5. Ilmselt mängib oma osa ka see, et poisid kasvavad ja söövad lasteportsude asemel üha suuremaid ja suuremaid taldrikutäisi. Meie peres, kus veel hiljuti sõi 2 suurt ja 3 last, söövad nüüd 4 inimest, üks laps ja üks tita :)

    ReplyDelete
  6. :D Kristel, teil on siis nagu - kui Sa ikka see Kristel oled - vana-aja taludes - kas sündis poiss või laps, st tüdruku kohta ei vaevutud täpsustamist ette võtma.

    ReplyDelete
  7. Ja veel üks tegur: https://majandus24.postimees.ee/4400541/hinnad-jatkavad-kiiret-kasvu?_ga=2.106922368.226271748.1517064825-554135613.1449490035
    Kerli (ei viitsi sisse logida)

    ReplyDelete