CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, March 4, 2018

Koolivaheaeg veepumbaga

Oli kunagi üks raamat "Koolivaheaeg vaimudega". No see oli igatahes oluliselt rõõmsameelsem kui meil siin veepumbaga. Tõsiselt.

Kahel kõige külmemal ööl jõudis pump ära külmuda umbes poolteise tunniga. Kus iganes seal pumbaehitises see külmasild on, me keegi ei tea (ja hetkel pole nagu ahvatlust vaatama ka minna), igatahes arvas Mees, et suvel võiks pumbale uue majakese ehitada. Mina olen kahe käega poolt, see praegune oligi hädaabi-variant, õnnetuseks kestavad ajutised asjad kõige kauem... Mõlema külmumise järel läks pumba ümber mähitud küttekaablil umbes viis tundi, et jääkork üles sulatada. Võeh. Nädala lõpupoole tundus juba, et kõik on kenasti, enam pole külmunud ega midagi... siis läks rõhulüliti katki. Mees sai ta küll hädapärast jälle tööle ja poest uue ka ostetud, aga turvalisuse huvides ei peaks me enne uue paikapanemist (ja otse loomulikult on uus natukene teise kujuga) ööelektriga pesu ja nõusid pesema. Pesu ja nõude ööpesemine aga on kõige parem viis vett ka öösel ringlemas hoida - no ja täna ööseks ähvardatakse suurte miinustega... Tuleb õhtul suuremal hulgal teed juua, siis, khm, ajavad ihulised vajadused keset ööd üles ja kempsutuuril käies saab ka kõiki kraane lahti ja kinni keerata.

Veel külmus ära vannitoa valamukraan, aga selle sai Mees mõneminutilise föönitamisega lahti. Polegi tööstusfööni vaja, aitab juukseföönist küll. :)

Lillebror käis juuksuris ja sai hoopis uue välimuse. Veel sai Lillebror üheksa-aastaseks. Ometi ka üks sünnipäev, mil ei küsitud Legosid - Lillebrori vaimustavad praegu Roald Dahli raamatud ja taimed. Neid käisime täna ostmas, nüüd on kaminasaalis arvutilaua peal kohaliku tähtsusega botaanikaaed. Suuremat pidu peame tuleval laupäeval, sõbrad, see on Lillebrori pidu, mitte minu oma. :)

Jõugu Juht käis Laenulapse pool laenulapseks. Olevat tore olnud.

Unistaja kasvas. Tegelikult on JJ ka kasvanud, aga temal ei käi see tavaliselt nii, et eilsed püksid on tänaseks kukekad ja eilsed särgi kohta küsitakse, mis nüüd saab, see mulle täna enam selga ei lähe.

Maksuamet andis meile raha.

Mees... tegi tööasju ja kui ta neid ei teinud, siis puhkas.

Mina raamisin hagakirjalise salli. Muul ajal istusin ahju taga ja lugesin raamatut. Raamatute-osa lisan hiljem või homme juurde, siia arvutisse on praegu natuke nagu tung.

Veel toimus pühapäeval üks, ütleme, konfrontatsioon, millel ei olnud ei saba ega sarvi. Ikka seesama sügisene jamps, millega edasitegelemist mul on siiamaani õnnestunud edukalt vältida just nimelt vältimistaktikaga*. Täna suruti mind vastu seina ja... Pärast, loomuliku stressreaktsiooni käigus - kui ma olen endast väljas, siis ma nutan, ärge pange tähele - mõtlesin, mis tunne see õieti oli... Äng, jõudsin vastusele. Äng sellest, et inimlikus plaanis pole antud olukorraga midagi peale hakata. Ja mitte nutmaajavalt, vaid naeruväärsena - asjassepuutuv teine pool heitis ette, miks mina ei soovi suhelda, ja kasutas omapoolset kokkuvõtet tehes (ma enam palju vastu ei öelnud, tahtsin ainult, et ta mind ometi rahule jätaks) mingis seoses sõna "sõbranna". Ma ei tea, et see kõik oleks päris kergesti mõistetav kontekstis, kus üks pool on kord juba põhjalikult ja intensiivselt - võiks öelda, et järelejätmatult -, kuid väga valitud sõnadega läbi sõimatud, aga et see sõimaja mina ei olnud, tean ma päris hästi. Siis tuli Lillebrori Noorema Sõbra ema ja tegi mulle pai. Ja siis tuli üks palvekaaslane ja hoidis hinge. Ja kui me otsaga juba poes olime, helistas vend Professor küsimusega, et ta olla märganud, et mul olid silmad märjad, kas midagi on lahti. Inimesed, tähendab, on siiski ilusad ja head. Eestpalvest siiski ära ei ütle, ja eestpalvet ei vaja mitte ainult mina. Khm.

Aga inimesed on tõesti üldjuhul ilusad ja head ja äng läks ka vähemaks. Küll saab see veepumba-asi kah Mehe ja Poiste osavate käte abil päris korda ja tulevaks nädalaks lubati isegi sulailma-hetki. Märtsioos on siiski kergem tõbi kui vebruariit.

_________
*teate, selles olukorras ei aita mitte mingi seletamine või klaarimine, nagu ma ütlesin, inimlikus plaanis seda asja ei lahenda. Eks meil satub kirikusse säändseid ja määndseid.

4 comments:

Kerli said...

Pai!

reet said...

Aitäh.

Age said...

Meie oleme külmade puhul ööseks vee nirisema jätnud (nii natuke, et voolab peenikese nirena mööda kraani alla), aitab väga hästi.

reet said...

Me tavatsesime ka kunagi vett nirisema jätta, aga selle peale külmus kanalisatsioon kinni ja seda sulatada on ausalt õudsem kui puhast vett, puhtaveetorud on meil kõik ikka toa pool seina, aga kanalisatsioon läheb vana keldri kaudu septikusse ja seal keldris on õuetemperatuur... Haises ka.

Post a Comment