Monday, March 5, 2018

Mida sa õigupoolest päev otsa teed?

Öö on rahutu. Mees käib üleval, et veesüsteeme kontrollida, mina ärkan ka mitu korda.

Tõusen kolmanda piiksumise peale, kohv, lapsed. Tuli esiku raudahju ja pliidi alla. Väljas on miinus üheksateist. Vesi on siiski alles ja pumbalüliti ka hästi käitunud. Huhh. Panen Mehele auto ka käima.

Mees ja suuremad poisid lähevad, mina loen Internetti läbi ja viskan aeg-ajalt mõne halu ahjukesse ja pliidi alla. Piibel.net annab tänase päeva kirjakohaks, et valeõpetajate suud tuleb sulgeda... ja seoses eilse eeee intsidendiga juhatust paludes tuleb väga ühemõtteline ja selgelt mõistetav käsk: "Palvetage lakkamatult!". No ma siis palvetan.

Lillebror tõuseb, sööb. Riputan öösel pesnud pesu. Vaatame kooliasju... nagu ei oskagi midagi teha. Lillebror täidab lugemispäevikut ja pakib pinalit. Väljas on vahepeal kümme kraadi soojemaks läinud. Lähen puid tooma, sest eile ei raatsinud poisse puukandmisele sundida. Natuke trenni värskes õhus või nii. Punane Findus tuleb, käib söömas, teeb kräu. Purikas veranda katusenurgas kasvab hoolega, sest päike särab. Lisaks puude toomisele lõhun neid ka natuke, aga lõhutud pilpaid ja pliidipuid toob Lillebror.

Teeme kõikjale tuld ja kütame hoolega.

Püüan ära maksta Lillebrori bussikaardi ja registreerida ta ARNOs koolitoidu saajaks - süsteem tõrgub, läheb mitu katset. Lõpuks on see asi tehtud. Lillebror mängib samal ajal midagi Jõugu Juhi arvutis. Las mängib.

Lõikan kilo kaltsuvaibamaterjali ja koon ühe kitsa punase vaiba. Lillebror näksib midagi, mina ka. Ma ei teagi, mida see Lillebror sööb, ta on täna vabapidamisel, mina tarvitan ära eilsete soojade võileibade jäägid. Mitte et need eriti soojad oleksid.

Korraks magamistuppa astudes üllatun - meie voodi peal on keras Findus, lööb valjusti nurru ja haiseb natuke õueselava kõutsi järgi. Kuidas Findus tuppa sai, keegi ei tea. Findus ei rõõmusta õuemineku üle.

Muusikaõpetaja on pannud kirja, mida teine tsee täna tegi, otsime youtube'ist laule ja kuulame muusikat. Saint-Saens Lillebrorile meeldib, Pärt ei meeldi.

Päev venib nagu kumm, meeleolu on nadipoolne - lakkamatu palvetamise käigus ei tulnud nagu pähe endale rõõmsat meelt paluda -, vähemalt on õues kõige soojemal hetkel miinus kolm koma viis ja räästast lausa niriseb.

Käin kudukambris, vahetan punaste kerade kastid helebeežide koti vastu. Tahan selle viiekümnesentimeetrise kanga ikka lõpuks maha saada, aga täna ma rohkem kangast ei koo.

Selle asemel kolame Lillebroriga mõnda aega Euroopas ringi, ikka Geoguessri mänguga. Siis hakkab minul nina külmetama ja ma lähen pliidi alla tuld tegema, Lillebror võtab Geoguessri mängu üle. Noh, Saksamaa tunneb ta suurepäraselt ära ja mõne muu riigi tundemärke oskab ka, tal läheb üpris hästi.

Õhtusöögi valmistamiseks on vara, aga mitte liiga vara köögis toimetamiseks. Küpsetan selle talve viimase rabarberikoogi, hapukoorega. Nüüd meil enam sügavkülmas rabarberit ei ole. Tikreid, sõstraid ja vaarikaid veel natuke on.

Unistaja helistab, et nad on Jõugu Juhiga bussi peal - Mehel on kirikus revisjonikomisjoni koosolek, see on kord aastas, aga kestab see-eest hiljani. Koorin kartuleid ja koksan mune. Õhtusöögiks pakutakse keedukartuleid ja omletti paprikaga, kõrvale hapukurk. Lillebrori saadan raamatut lugema, tal on käsil Roald Dahli "Matilda".

Lillebror tuleb teatega, et vennad olevat bussi pealt maha tulnud - tõepoolest, köögiaknast vaadates on näha üht mustas ja üht punases jopes kogu. Kuni teised jõuavad, jutustab Lillebror, mida raamatust luges. Matilda koolikogemus on muidugi paras ettevalmistus koduõppelapsele, kes homme esimest päeva kooli läheb... :)

Jõugu Juhi hommikune kurguvalu on kadunud, aga Unistaja vajab hädasti uut koolikotti või olemasoleva parandust. Luban talle, et homme läheme ostma, ma olemasolevat täna parandada küll ei viitsi.

Sööme. Selgub, et üks kurgipurk on poest ostes hukas olnud. Bääääh. Teine õnneks sünnib süüa. Poisid on elevil, sest kojutulek oli harjumatu.

Istun ahju taha järgmise linnaskäimise-kudumise salli alustama. Valisin seekord Ingrid Rüütli kirja.

Tehakse koolitöid, suunan ka Lillebrori kotti pakkima. Ta oigab, et sinna kotti küll enam midagi rohkemat ei mahu - no guašid ja värvilised paberid ja muud kunstitarbed viiakse sahtlisse ja jäetakse sinna kevadeni, homme pärast tunde on kott juba märgatavalt kergem.

Vaadatakse multikaid ja mängitakse arvutis. Süüakse kooki. Siis annab Mees teada, et ta asub nüüd koduteele - kell on kolmveerand üheksa.

Hambad! Pidžaama! LILLEBROR JA JÕUGU JUHT, PIDŽAAMA JA KOHE! Mis iganes lastetoas toimub, kiire ja tõhus pidžaamassepugemine ei käi nii lärmakalt! Pealegi tahan ma Lillebrorile rääkida, kuidas ta koolist bussiga trenni saab - jah, meil on laps, kes üheksa-aastaselt ei oska linnaliiniga sõita (maaliiniga oskab).

Saabub Mees, toob kaasa koolipäeviku Lillebrori jaoks, meil jäi selle asja ostmine natuke nagu hilja peale. Päeviku peal on kirjas "GAME OVER".

Pakutakse unejuttu, Lillebror kirjutab tunniplaani päevikusse. Musi-kalli-pai, head ööd.

2 comments:

  1. Lillebrorile hilinenud õnnesoovid sünnipäevaks ja toredat kooliteed! Lapsed kasvavad nii kiiresti. Isegi natuke liiga kiiresti.
    Sinule soovin rõõmsat meelt ja sooja ilma! Meie lumepühade ajal tunnetasin eriti tugevalt kui piinarikas Eesti talv võib olla.

    ReplyDelete
  2. Aitäh. Kasvavad tõesti liiga kiiresti, aga kui ei kasvaks, oleks ka kole.

    Meie ilm, aitäh, on juba märgatavalt soojem, täna hommikul oli akna taga kõigest üheksa kraadi külma. Kuivõrd jaaniööl oli 3,5 plusskraadi, siis on see miinus üheksa juba kaunis suvine olukord. :)

    ReplyDelete