CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, May 27, 2018

Hea, halb ja inetu

Hea.

Kõik kolm poissi olid kutsutud ja osalesid direktori vastuvõtul edukatele. Meeleolu lõid klounid Piip ja Tuut.

Mu murtudsüda, mis sai katuselammutamise käigus eelmisel suvel lömastatud, on ennast vapralt juurest ellu äratanud ja asub neil päevil õitsema.

Herned on üles tulnud, peedid ja suvikõrvitsad ka. Ja salatipeenrast korjasin eile esimese näputäie rukolat. Maasikad õitsevad aktiivselt.

Hakkasin kuduma uut kangast, esialgu unistuste-helesiniseid vaipu - lihtsalt sellepärast, et mulle meeldis sinine. Kudumise ajal tuli selja tagant lahtisest aknast pahvakatena sirelilõhna.

Mehed koristasid ära garaaži, kuhu nüüd saab ladustada Igasuguseid Asju. See oli üks vajalik eeltöö Maja kolikambrites koristamisele ja lammutamisele.

Lillebror külastas kooli ja loomaringiga kokku kolme talu.

Mees arvas, et mina teen paremini süüa kui restoran Pierre. Ega see jah väga raske ei tundu.

Halb.

Mitte libisesin, kukkusin, ärkasin - kips!, vaid kakles, ai, röntgen, kips. Kehtib Jõugu Juhi kohta. Kaklemises ei olnud midagi kriminaalset, madistas Unistajaga. Siis magas, külmakott kaisus, öö rahulikult ära ja alles kooli medõe soovitusel läksime EMOsse - sest seal on igasuguste äralöömise-paistetuste pärast nii palju käidud, et me oleme juba üsna muretud. Ilmaaegu muretud, nagu selgus. Arst oli napisõnaline, aga nii palju ma sain aru, et viies kämblaluu, kolm nädalat kipsi, järgmisel nädalal tuleb minna lastekirurgi vastuvõtule, Lunini poolt sisse. Vend Professor on rääkinud, kuidas tema vanim poeg keskmise poja lõualuu asemel täismõõdus malmradiaatorit tabas ja kipsi asjaolude kohta paari päeva pärast küllatulnud ameeriklastele pidi aru andma - "Oh, poor little boy, what happened to you?" H. vastus (väga grumpy): "I hit my brother." Poiste vahel juhtub. Meile sobiks, kui see jääks meie poiste ainukeseks kipsijuhtumiseks.

Selgus, et Vanaema ja Vanaisa, kes väga meelsasti kartuleid söövad, on elanud kuu aega ilma kartuliteta ega ole taibanud meile öelda, kui me kolm-neli korda nädalas küsime, kas poest midagi vaja on, et võiks kotikese kartuleid tuua... (nemad ostavad sügisel kellegi talupidaja käest otse suure koguse, võimalikult odavaid... ja siis oigavad, kui ei olegi ilusad) Selle asemel on nad ostnud ja söönud (ja meie lastele söötnud) tööstuslikes kogustes kartulikrõpse, sest Vanaema arvas tänaseni siiralt, et krõpsud on sama mis kartulid. Elizabeth on lootusetult kaotsis ja üldse. Nüüd sai neile seitse kilo päris kartuleid, äkki see vähendab veidi nende soolatarbimist...

Inetu.

Tööalaselt olen pidanud tegelema laimuleviku kaardistamisega - teate, mitte kõik, mida sotsiaalmeedias räägitakse, ei pruugi olla sulatõsi... Ja hoopis teises kontekstis kasutasin esimest korda elus ühe pere olukorra kohta sõna "väärastunud". Võeh. Hämarusaste on selline, milletaolistest õuduskirjanikud kirjutavad, aga kuna juriidiliselt on kõik korrektne, pole üldse võimalik midagi teha. Nii ongi, hämaraid ja piirialaseid asju toimub palju rohkem ja palju korralikumates peredes kui me arvata oskame. Kuidas see oligi, õnnetud perekonnad on igaüks isemoodi õnnetu...

Uus allergiarohi oli mõt-tet-tuu. Vanast oli õnneks paar tabletti alles. Peaasi, et mul oleks meeles homme perearstilt retseptipikendust küsida...

0 comments:

Post a Comment