CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, May 6, 2018

Kõik mutukad ja putukad on ärevil ja jutukad, et kevad võidu sai

See on Heljo Männi luuletus. Vist teise klassi eesti keele õpikus aastal 1984 oli selle juures imeilus Silvi Väljali pilt... nojah, tolles ajahetkes oli Silvi Väljal minu kõige lemmikum lemmikkunstnik.

Aga mutukad ja putukad on liikvel tõesti. Võtsin punase Finduse kaela pealt täna kümmekond puuki. Tundub, et talle tuleks puugirohtu kuklasse panna, ega tema omanikud talle mingit hooldust ei võimalda. Ühtlasi lõikasin Finduse krae küljest ära mitu hirmsat vilditükki. Findus lasi selle peale nurru. Eks ta poole kohaga meie kass ongi.

Lisaks kõutsihooldusele tegelesime sel nädalal mitmesuguste muude asjadega ka. Mees käis koolitusel-seminaril-arutelul, kus muuhulgas osales tema tsunfti minister. Küllap on minister haridusteemadega hästi kursis, osa tema lastest on ju põhikooliõpilased.

Jõugu Juht ööbis paar ööd Laenulapse juures ja käis laupäeval koos Semuga Ahhaas. Meresauruste väljapanek ei olevat kummagi meelest kahjuks olnud nii äge, kui nad arvasid. Veel käis Jõugu Juht sünnipäeval Militaarseikluses. Olevat olnud "suht tore".

Unistaja külastas Oma Sõpra. Laupäeval laadal juhtus jällegi nii, et... Unistaja märkas Hobusesabaga Isikut, sügeles natuke aega ja tegi siis kiiresti samasse kanti asja, kuhu Hobusesabaga Isik läks. Hobusesabaga Isik käib meil koolis ja on eemalt vaadates päris armas väike tüdruk. Khm.

Lillebror jällegi pidi minema sünnipäevale, aga asjaolu, et õigeks ajaks kohalejõudmise eest vastutama peaks ta ise, läks tal kõrvust mööda. Nii juhtus, et laupäeval kell 14.16, kui me muudkui vehkisime laadakundedega tegeleda ja mitte keegi polnud jupp aega kella vaadanud, hakkas Lillebror äketse virisema, et sünnipäev juba kestab, aga tema on ikka veel siin... Mees haaras Lillebrori ja teiselt poolt parki auto ja tormas. Natuke jõudis Lillebror ikka osaleda ka.

Mina... sain siit ja sealt vastukäivat infot seoses ühe ebamäärase suhtlemisprobleemiga, mille tulemusena saavutasin lõpuks tõsise segaduse, kes nüüd asju valesti mäletab, mina või asjasse puutuv teine pool. Pühapäeval helistas üks hea inimene ja teatas, et tema olla täitsa kindel, et asjasse puutuv teine pool ei rääkivat oma viimase aja väljaütlemistes üldse minust... Noh, mina selles asjas nii kindel ei ole, aga ikka on armas, kui keegi mu murele kaasa elab ja head soovib.

Veel käisime töörahva pühal Lillebrori, Unistaja ja Unistaja Sõbraga Mummukesi vaatamas. Mina ja Lillebror rõõmustasime väga nii suure hulga lehmade lähedalt vaatamise üle, suuremad poisid mitte nii väga. Kuna see lehmavaatamine juhtus Linnaskäimise vahepeal, siis jalutasin ma laudas kontsakingade ja valge siidsalliga... no aga ma ei salli silmaotsaski kingade ostmist ja meil on niigi umbes pool miljonit paari jalanõusid majas, seega peavad minu mustad tänavakingad elama üle nii lauda kui heinamaa kui munakivid. Üks hooaeg. Üks mina. Ühed kingad.

Laupäeval oli käsitööliste kevadine väljanäitus. Haapsalu sallide hinna peale teevad inimesed millegipärast "õkk". Ja kui ma veel tahaksin endale kudumise eest palka maksta... Mõned prouad jällegi võtsid telefoninumbri ja esitasid erisoove, mida nad tahaksid mul kududa lasta. Tellimuse peale kududa võib ikka. :) Muidu oli väljanäitus tore, üks vaip läks Ameerikasse, üks pisike oranž kass Maurice'i istumise alla (Maurice nagu raamatus "Hämmastav Maurice ja tema õpetatud närilised", ostja oli pikkuse järgi otsustades umbes kümneaastane) ja üht pikemat vaipa mõõdeti lapse järgi, kas ikka jätkub saunalaval lesimiseks. Kaltsuvaipadel on mitmesuguseid funktsioone. :) Kohtasime mitmeid tuttavaid, keda tavaliselt ei kohta, paari püsiklienti ja muidugi ka tavalist vähemsümpaatset laadarahvast - kohal olid nii jutukas joodik, minu-vanaema-kudus-ka-aga-raha-ei-võtnud, me-käime-korraks-ära-ja-tuleme-kohe-ostma ja ei-teil-on-ju-kõik-täpselt-samas-suuruses (tegelikult on meil kaltsuvaibad umbes nagu oakommid, ainult et nood olid kõikvõimaliku maitsega, meil on kõikvõimaliku suurusega). Ostsin kohustusliku pingviiniseebi Anu käest (muide, Tenderly seebid on parema kvaliteediga kui nii mõnedki muud käsitööseebid, sest nad ei sula pärast kolme pesemist ära), aga seekord mujale vaatama ega ostma ei jaksanudki minna.

Pühapäeval loobusime seekord kirikusseminekust, et korralikult puhata. Puhkasime kohe mõnuga, mina pesin vist viis masinatäit pesu, lapsed kiikusid elu eest, Mees istutas Lillebroriga roose ja üldse oli nii laisk ja mugav pühapäev, et... Pesupesemine ei ole vaev, üleajavate pesukorvide puhul on kuiv, päikeseline ja tuuline ilm puhas õnnistus. Hommikul üsna vara käisin esimest masinatäid niimoodi riputamas, et öösärgi peal oli ainult jope... ja külm ei hakanudki. Tähendab, nüüd on meil sisuliselt suvi.

Ja praegu on kell pool üheksa õhtul ja meie põhja poole vaatav köök on päikest täis. Ilmselgelt suvi.

0 comments:

Post a Comment