CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, July 15, 2018

Flow

Nii vist nimetatakse olekut, kus saab lihtsalt kulgeda ja mingit paanilist kiiret ei ole.

Tahan, keedan hommikusöögiks putru… tahan, ütlen perekonnale, et valige igaüks ise, mida olemasolevast toidust sööte.

Tahan, lähen metsa mustikale… tahan, teen lõunauinakut.

Ei lase ennast segada ei poola taimetoitlastest ega asjaolust, et autoparandusest hirmus vabandava häälega öeldakse, et ups, teie autole saadeti poest vale jupp ja täna autot tagasi ei saa… Täiesti triviaalne detail, muide. Ja selle tulemusena jääb käimata üks kohalik potsentsiaalselt kasutoov laat, sest kogu vajaminev laada-atribuutika on koos kõnealuse autoga töökojas pantvangis.

Flow, noh.

Tegelikult me tegime asju ka.

Mina keetsin kümme liitrit vaarikamoosi, olles selle tarbeks eelnevalt materjali Vanaema võpsikust korjanud. Hea moos sai, aga vedelavõitu, ma ei kasuta moosisuhkrut ega igavese keetmise tehnikat, pealegi on 27-kraadise õuetemperatuuri puhul pikaajaline moosikeetmine üpris ebamõistlik teghevus, palavaks läheb, sest see pangene pott käib ju ainult puupliidi peale… Mõttepaus. Jah, me päriselt ka kütsime moosi pärast keset kuuma suve pliiti.

Jõugu Juht veetis muist nädalast oma tulevases toas seina krohvides, aga ka tema võttis asja väääääga rahulikult.

Unistaja oli ühel päeval terve päeva üksi kodus. Pärast olid tal silmad jõllis, aga huvi ekraanide vastu endiselt suur. Oeh.

Lillebror viis oma potitomatitaimed õue ja kastab neid nüüd igapäevaselt hoolega. Taimed teevad ka usinasti tomateid.

Mees niitis peamiselt muru nii kodus, kui ilma lubas, kui ka kirikus. Nädala algusepoole veetis ta küll peamiselt arvuti taga pusletades, kes koguduse laagris kuhu tuppa saab ja kas üldse saab. Nimelt oli juhtunud täielik ülebroneerimine, rahvast palju ja baptistiliidu suvemajas ei olnud enam kohti. Mina õpetasin kõrvalt, et see on lapseootel ja see pensionär, tuleb kindlasti voodikoht leida… Eks me hiljem pastori kaatee käest kuuleme, kas sobis.

Lapsed käisid korra ujumas, rohkem me ei viitsinud neid vedada, aga selle kompenseerimiseks tegime täna Unistaja sõnul väga mõistliku ostu - noh, Juku poes olid suured veepüstolid soodushinnaga… Lapsed olid väga rõõmsad.

Katra on, et tuleval nädalal saab flow otsa ja tuleb hakata taas tempot üles kerima, sest tulekul on juunioride laager ja ühe vaibatellimuse täitmine ja Gummersbach ja Amsterdam ja... Ja siis tahaks veel mõned päevad Kuurortlinnas ka puhata, paluks ka augustisse mõned palavad, meretuulised päevad.

Ma olen tegelikutl raamatuid ka lugenud, aga küllap see ütleb midagi nende kohta, kui ma kaks nädalat hiljem enam ei mäleta, mis need olid. Mõned avaldasid siiski muljet.

Dan Brown "Da Vinci kood" - lugesin teist korda elus, tahtsin lihtsalt mälu värskendada. Väga usutavalt kirjapandud valeõpetus, mud pole selle kohta öelda. Näiteks pildi "Madonna kaljukoopas" kirjeldus on nii veider ja vale nurga alt esitatud, et see ise on juba tõestuseks, et raamatut ei maksa tõsiselt võtta. Kui palju neid muidugi on, kes viitsivad raamatus esitatud kirjeldust sõna-sõnalt lugeda ja samal ajal pildiga võrrelda, on iseküsimus. Eks selle peale autor vast loodabki.
Rosamunde Pilcher "Talvine pööripäev" - seda lugesin kah juba mitmendat korda. Absoluutselt ebausutavalt palju sündmusi ülilühikese aja jooksul, aga kui välja arvata kõik need katastroofid, mille tagajärjel kogu seltskond omavahel kokku saab, on tegu äärmiselt sõbraliku ja lootusrikka raamatuga. Eks ma lootusrikkuse pärast Pilcherit loengi.
Suzanne Collins "Näljamängud" - ka seda olin kunagi natuke diagonaalis lugenud, nüüd lugesin korralikult, sest JJ soovis lugeda ja ma arvasin, et mulle ka sobib. Sobis. Laste laagrisolemise ajal vaatasime kolm esimest filmi ka ära, mind tõsiselt hämmastas nende raamatutruudus.
Siri Pettersen  "Odinilaps" - norralased kohe oskavad raamatuid kirjutada… või on asi selles, et erinevalt inglise keelest ei oska norra keelt umbes nagu kõik inimesed ja norra keelest tõlgitakse ainult tõeliselt häid raamatuid? Esialgu ajab küll segadusse, mis sabarõngad ja Riitus ja Kolkagga ja värk… aga pikapeale tuleb arusamaine ja kirjutatud-tõlgitud on nii hästi, et algne segadus mitte ei peleta, vaid köidab. Kui ülejäänud osad ka vähegi sama head on, tahan neid kõiki osta.
Hallie Ephron "Vana naise lugu" - kriminull, aga mitte päris. Servast naistekas, aga kindlasti mitte tüüpiline. Igatahes on mul hea meel, et Vandel ära pääseb ja kui ma kunagi igivanaks peaksin saama, tahaksin olla Mina moodi.

0 comments:

Post a Comment