Lugu ühest plekist

Meil siin juhtus.
Jogurtikook vaarikatega
ja püksid. Sellised heledad.
Üks laps sõi teleka ees.
Punaselt toolikattelt
ei paista mahakukkunud vaarikas
välja.
Heledate lühikeste pükste tagapoolelt aga vägagi.
Eriti kui
tegu on ainukeste lühikeste pükstega.
Meil siin pole ju ammu
sooja suveilma olnud.
Lähenesin valgendiga.
Ei midagi.
Pesuvahend pesi
ülejäänud püksipinda.
Õhtuhämaruses nööril
paistis lillatooniline plärakas
vägagi välja.
"Mh," mõtlesin.
"Mustikaplekile mõjub sidrun.
Seda pole.
Ehmataks plekki äädikaga, see ka hapu."
Äädikas avaldas plekile muljet.
Hetkega
tõmbus ta leekivroosaks.
Siis kadus.
Mingi keemiavärk ilmselt.
Täna käisid püksid
Peipsi järve ääres
ja keegi ei teadnud,
et veel eile
oli neil ebasündsa paigutusega
plekk.
Igaks juhuks ostame homme
poest
ühe paari pükse veel.
Kes teab,
millal jälle mõni vaarikas juhtub.