Monday, August 20, 2018

Eksistentsiaalne õudus

Unistaja on suvega välja kasvanud
  • nii enda kui Jõugu Juhi tänavakingadest;
  • kõigist majas leiduvatest spordiajalatsitest (seda me teadsime juba enne reisile minekut, nii et selle asjaga võiks olla paariks kuuks koras, leidsime ühe tühjendusmüügi ja ostsime sealt tenniseid);
  • enda kummikutest;
  • suuremast hulgast kevadel ostetud koolisärkidest, õnneks sain Kaubamajaka Rimist talle kaks pikkade varrukatega särki, mis lähevad selga - ostsin tegelikult ära kõik neli seal tol hetkel müügil olnud pikavarrukalist T-särki, sest Unistaja ja Jõugu Juhi suuruses särke pole praktiliselt üldse saada;
  • praktiliselt kõigist pikkadest pükstest, kaks paari lähevad veel moodsate kukekatena jalga nagu vorstinahad ja Unistaja kurdab, et säärtest on kitsas;
  • dressipükstest.
Tänu Jumalale, mingi ime läbi on kampsunid veel parajad, samuti lühikeste varrukatega T-särgid. Unistaja kurdab küll, et õlgadest on kitsas, aga vabandage, tänapäeval kantaksegi niimoodi (loe: ema ei jaksa piisavalt uusi särke osta).

Lillebroril on puudu ainult mingi vestilaadne, millega aktusele minna, aga kuna ma veste tegelikult vihkan… Kui ma kuskilt poest juhtun sobiva õhukese kampsuni leidma, siis läheb sellega ja on ilus küllalt.

Mida Jõugu Juht vajab, ma veel ei tea, ta on hetkel külas, aga kardetavasti on temalgi tarvis õige mitut riideeset. 

Ja mõni siin kiidab, et neli aastaaega on tore... Teismeliste riietamise seisukohast küll mitte.

1 comment: