Käisin töölt tulles turult läbi. Leidsin lahke vanaproua, kes oli nõus mulle kümme (10) kilo mirabelle* müüma. Mirabellikompott on maailma parim magustoit!
Kümnest kilost mirabellidest saab 21 purki kompotti, just kolm suure kuumutamispoti täit (seitse tükki korraga, eks ole). Kui nad nüüd seisavad ka, oooo… Natuke plekilisi marju jääb niiehknii üle, neid värskelt ära ei söödud, sest ma käisin Vanaema aias ploomipuud rüüstamas ja konkurentsi oli… ma vormistan need ülejäänud homme mingisuguseks koogiks.
Viimati saime korralikul hulgal mirabelle vist kolm aastat tagasi, see jättis lastele kustumatu kompotimälestuse ja sealtmaalt on nad igal aastal küsinud, kas sel sügisel ikka tehakse kompotti. Meil kodus millegipärast mirabellid kasvada ei taha, peaks neile vist tuhka andma, äkki siis meeldib rohkem.
Hästi kasvasid mirabellid aga hoopis ühes kämpingus Lõuna-Prantsusmaal, kus me Mehega kunagi igiammu ööbisime ja hommikusöögiks telgi kõrvalt puu alt suure kausitäie Mirabelle korjasime. Hea kämping oli, kui sinnakanti satute, minge ja korjake, kindlasti on see veel mõnusam kui turuproua käest ostmine.
_________
*mõned inimesed ütlevad nende kohta ka alõtša.
Mina olen see, kes alõtša ütleb, seda tegid juba mu vanaema ja ema, aga kompott on tõesti hää - meie peres on seda küll rohkem lihakõrvaseks pruugitud, mitte magustoiduks :)
ReplyDeleteMinu vanaema ja ema ütlesid vaheldumisi alõtša ja mirabell, võta nüüd kinni, mis see õige on. Mulle meeldib lihtsalt mirabell rohkem.
ReplyDeleteKeelekommentaar - ÕSis on alõtša olemas, mirabellidest ei tea aga ei see ega ka EKSS miskit.
ReplyDeleteWikipedia teab aga, et Lääne-Euroopas tuntakse kultuuris kasvatatavat alõtšat mürobalaani nime all.
Aiatark.ee aga ütleb, et alõtša on eesti keeles haraline ploomipuu (sünonüümiga mürobalaan, ladina k Prunus divaricata). Mirabell on aga kreegipuu (Prunus insititia) kollaseviljaline teisend.
Teisal jälle on sünonüümiks peetud (vt siin http://www.folklore.ee/rl/fo/databases/arboretum/puud/ploom.htm)
Põnev lugu, peaks mõnel botaanikul nööbist haarama :)
Hm, see, mida me Prantsusmaal korjasime ja mida ma ühes ja teises saksakeelses blogis olen kohanud, on täitsa see minu mirabell, aga kas ta nüüd kreek või ploom on, seda ei oskagi arvata.
ReplyDeleteMürobalaan on... ahaa! Saksakeelne Wikipedia ütleb, et mürobalaan on kirssploom, pigem punaste viljadega, aga mirabell on kollane kreek. Kirjeldused klapivad, näiteks see, mida mina meie aias olen kaua pidanud mirabelliks, on selle järgi hoopis mürobalaan (kes selle nime ometi välja mõtles?)… ma hakkan talle nüüd kirssploom ütlema.
Aga sarnased on nad kindlasti.
Minu ema kuulus kord rahvatarkust, et kui luuviljalised saaki ei anna siis tuleb puu tüvesse raudnael lüüa. Ta siis lõi mõne ploomi tüvesse naelad ja need puud tõesti hakkasid kandma.
ReplyDeleteHuhh, Nele, see tundub küll julm. Ma vast proovin enne tuhaga.
ReplyDeleteRaudnaela puhul tuleb jälgida, et see oleks see roostetav variant, mitte tänapäevame tsingitud (või misiganes töötlus neil peal on). Viimane lihtsalt ei roostetavat ehk ei andvat piisavalt rauda välja.
ReplyDeleteMind hakkas huvitama, et kas pole mitte nii, et osade sortide ploomide pookealused ongi nn alõtšad ja kui puu külma saab ja kultuurne osa välja läheb, siis hakkab see alus kasvama ja vohama. Igatahes vanasti nagu olevat nii olnud (minu vanaema aias) ja nüüd meie noor ploom on välja läinud aga kännust tõusevad uued vitsad, mida ma selles lootuses pole maha lõiganud, et äkki kasvab sellest siis alõtša.
ReplyDeleteKuulsin ka tänavu tuha nippi ja naela nippi, seega on meie vana ploom veel ikka püsti ja proovime sel talvel ära. (Karina)