Kui ükskord tulevad jõulud...

... ja Kogu Gäng on täisealised, oma peredega ja nad mingil müstilisel põhjusel ei elagi meie juures...

Mida ma neilt siis ootaksin?

Sest vaadake, praegu on nad ikkagi lapsed ja loomulikult jõulude ajal kodus ja meiega koos. Aga kui nüüd mõnevõrra vanemaid toredaid inimesi vaadata, siis võib juhtuda küll, et jõuluõhtul ei olegi lapsi koju tulemas, sest üks on välismaal, teine oma pisikese perega ja kolmas jällegi äia-ämma juures. Vend Professor näiteks kutsub jõuluõhtuks külla välistudengeid, kellel eriti kuhugi mujale minna ei olegi. Tegelikult me saaksime Mehega kahekesi kindlasti hakkama (eeldusel, et me oma abielu suhtes ikka ühel meelel oleme, kõik on praegu ilusti, aga iial ei või teada, mis asju juhtuda võib), võib-olla oleks isegi kena.

Aga lastelt... Üks (vist) viie lapse ema ütles kunagi kirikus, et tema suurtele lastele on ka teada, et pühapäeva õhtul on vanematekodus alati õhtusöök, tuleb siis kohale, kes tuleb. See on ilus mõte.

Mina tahaksin, et kui nad kord täiskasvanud on, tuleksid nad ikka meile metsa koju käima ka. Nii sageli, kui võimalik, aga muidugi mitte sunniviisiliselt sageli. Aga ütleme... kord paari kuu tagant, kui vahemaad ei ole üle mõistuse suured (üle mõistuse suur vahemaa on kaugemale kui Saaremaale või Soome auto ja laevaga liigub), võiks nad küll kõik koos meie juures laua (linaga laua!) ümber olla. Jõulud on selleks hea vabandus, aga see ei pea ju ilmtingimata jõululaupäeval olema. Kuusk võiks jah toas olla, aga kingitusi jagatakse ja jõuluõhtut peetakse meil ikka ja ainult jõululaupäeval, nii et kui näiteks 28. detsember langeks laupäevale ja sel päeval saaksid kõik lapsed koos peredega tulla, oleksid metsa-vanavanemad omad kingitused lapselastele juba enne postiga kohale saatnud, et need kodukuuse alt õigel hetkel kätte leitaks. Ei mingit sunduslikku luuletustelugemist ega laulmist võlts-jõulupeol, kui keegi just ei soovi esineda, meil ei ole sellist traditsiooni kohe üldse mitte. Ja ma arvan, et niimoodi... jah, niimoodi tuleks vast välja, et lihtsalt... saadakse kokku.

Sest ma sain Indigoaalase postitust lugedes natuke kurvaks, mitte tema ega ta pere pärast, see on nende endi korraldada, kuidas keegi ennast tunneb, aga selle võimaluse pärast, et mina äkki muutun selliseks emaks-ämmaks-vanaemaks, kes sunnib kogu klanni kindlasti jõuluõhtul enda juurde. Teatud eeldused on olemas, aga lõpuks tahaksin ma siiski areneda Muumimamma-mesilasemaks, kes küll Ütleb, Kuidas Asjad Käivad ja korraldab, et kõik hästi oleks, aga samal ajal ei tee numbrit, kui olukordadega tegeletakse vastavalt selle hetke võimalustele ja vajadustele. Kuidas neid kahte asja omavahel ühendada, ma veel ei tea, aga nagu ma olen öelnud, olen ma alles väljaõppel matriarh, küllap ma pikapeale teada saan.

Aga nende pikaajaliste plaanide ja mõtete kohta tuleb üldse öelda, et juhul kui Jeesus vahepeal tagasi ei tule ja meile päevi antakse, vaat siis... Juhul kui jätkub senine ilmakord, tähendab. Ma mõnikord kahtlen selles ilmakorra jätkumises natuke, aga eks me vaatame, kuidas elu kujuneb. Niipalju kui ise saame kujundada, katsuks võimalikult hästi. Ehk midagi ikka tuleb välja.