Vaim on valmis, aga liha on laisk

Ehk Peki-Heinist.

Ma näen endiselt veel täitsa viisakas välja. "Päästerõngaid" ei ole, korralikult riides olles ei tundu midagi lotendavat ega midagi. Riideid esialgu veel jätkub. Aga. Oma lemmikseeliku sisse ei mahu ma endiselt. Või mahun, aga kole ebamugav on. Ja tundub, et olemasolevate riiete sees on ka kuidagi kitsam kui umbes aasta tagasi.

Ei sobi!

Teate, mu vanaema (Mahti, see kangur) kaalus 100 kilo ja oli umbes 150 cm pikk. Ta oli kerakujuline! No ja mu ema... Kes teda ühel päeval tõstma ja toetama hakkab, ma ei tea, meie peres nii tugeva seljaga inimest hetkel pole. Aga tõstmine ja toetamine kardetavasti tulevad. Ema kaalub küll vähem kui 100 kilo, aga ega see 80 tema 155 cm juures ka vähe ei ole. Mul on hirmuäratavad eeskujud.

Ainuke asi, et sporditegemine ka ei sobi. Olen võtnud ette, et märtsikuu harjumuseks (mida ma servast juba praegu harjutan) saab tund aega füüsilist tööd iga päev, kui ma kodus olen. Maakaevamised ja muud produktiivsed tegevused tulevad ju! Tühikargamine ei ole üldse minu teema. Õnneks on meil ka suur maja, toast tuppa toimetades saab mõnedsajad sammud üsna lihtsalt kätte.

Dieedipidamine peaaegu sobiks, kui salatimaterjal oleks naaatukenegi odavam. Kujutage ette, teeksin iga päev endale pesukausitäie salatit, kõht oleks täis, meel hea, aga kaloreid ei kuskil. Ainult et meil on vaja tuulekaste ja kabedamat autot ja maeimäletamidaveel, toidurahade pealt tuleb kokku hoida*. Talvel on odava hinnaga peamiselt õunad, mida ma ei söö, ja juurikad, mis ka üldse ei ahvatle ei salatina ega mingis muus vormis. Ja põrsatass, millest küpsisesöömise asemel vett juua, läks ka katki. :( Muidu oli see põrsas hea meeldetuletus, milleks vett juua.

Jooma peaks üldse rohkem, aga niisama veelarpimine ei ahvatle, mustsõstramoosivesi on ka... igav, aga joomiskõlbulik tee on vist müügilt ära korjatud. Rooibos apelsiniga, ilma igasuguste lisadeta, eriti ilma kaneelita (kaneel käib koogi sisse) - kas keegi on seda veel kuskil näinud? Prisma varem müüs, aga neil päevil ma pole seda enam leidnud.

Ühesõnaga, pole põrsatassi vajagi, et aru saada, kuidas mul on kärss kärnas ja maa külmunud. No aga praegu ma olen kaks numbrit suurem kui nii umbes neli aastat tagasi, samamoodi jätkates nelja aasta pärast veel kaks numbrit suurem… aga võib-olla neli numbrit suurem, sest kaal kipub kasvama eksponentsiaalselt (on vist õige sõna?)… siis hakkab ämmalt päritud naaritsakasukas ka parajaks muutuma ja ma võin selles väärikalt ringi purjetada, väga soliidne, aga mida see tegelikult tervisele teeb? Ja kes mind keerama hakkab, kui ma ükskord kõrgesse ikka jõuan ja abi vajan? No ja see lemmikseeliku küsimus.

Mis te arvate, kui ostaks uue põrsatassi või mingi muu põrsa, motiveerimise mõttes? Ja riputaks lemmikseeliku nähtavale kohale? Sest iseenesest ei ole ju eesmärk kaalulangetus, vaid kaalutõusu peatamine ja veel viisakapoolse, tervisliku kaalu säilitamine.

Ja kas keegi on suutnud kodus aknalaua peal salatit kasvatada? Ma täitsa prooviks, kui oleks lootust, et ta kasvab ka, õuesalatini on veel mitu kuud aega. Palju lisavalgust ja miski väetise moodi asi potipõhja?
_________
*tähendab, tuleb toiduvalmistamisel lähtuda sellest, mis on olemas või soodsa hinnaga saadaval, näiteks kõrvits, porgandid, õunad… Ärge muretsege, sööme mitmekesiselt ja maitsvalt, aga salatihind ja -kvaliteet praegusel aastaajal on õuudsed.