Aias.
Tutvusin meie aia esimese peaaegu küpse tomatiga. Kuna tegu on kirsstomatiga, siis suurt salatit temast esialgu ei saa.
Linnas.
Kunagi Ajal Enne Lapsi tavatsesin kartuleid osta turult, sama müüja käest. Nüüd, palju aastaid hiljem, ostsin… ikka samalt müüjalt, ainult et tema tundis minu ära, mina teda mitte, proua on aastatega alla võtnud. Kenad kartulid olid.
Rahast.
On imelik, kuidas ka kuu aega hiljem mõjub autoost. Olles ostnud midagi mitme tuhande eest (kui järele mõelda, siis on see auto meil kinnisvara kõrval kõige kallim kunagi ostetud asi üldse, Corsa puhul oli liising, seda polnud niimoodi korraga tunda), no ja pärast reisi ka... on rahadega üsna hõredasti. Kõige vajaliku jaoks muidugi jätkub, aga mingeid spontaanseid suuremaid oste ikka ei tee. Ühest küljest tundub mingi suvaline saja euro kanti minev summa, näiteks 78 eurot ehitusmaterjalide või seitsme inimese nädala toidu eest üsna pisike. Mis see siis ka ära ei ole. Teisest küljest on kogu aeg häiriv tunne, et tegelikult meil ju ei ole raha. Sest kui enne reisi oli täis purk ja nüüd on tühi purk… mis see pangaarve siis ikka loeb, eks ole.
Nii need autorahad meil olidki, viiekümneste kaupa - sest suuremaid rahatähtgi meile tavaolukorras kätte ei satu - purki kogutud ja reisi ajal Mehe põuetaskus. Automüüja Mustafale sobis küll.
No comments:
Post a Comment