CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Tuesday, September 3, 2019

Noppeid

Esmaspäeva hommikul saime 13-aastase lapse. 12-aastane Legolas kadus öösel ära ja asemele tuli 13-aastane. Täitsa uskumatu. Veel uskumatum on, et asjassepuutuv noormees on minuga umbes ühepikkune, räägib bassihäälega (või midagi sinnapoole) ja aretab esimesi vuntsikarvu. Ja et me talle paar meeste M-suuruses (sest S on õlgadest kitsas) T-särki ostsime, see on kah uskumatu. Kui ma talle paari nädala eest ütlesin, missugune üks 12-aastane tegelikult peaks olema (kleenuke, pisike ja igerik, ei mingit nähtavat puberteeti veel), lubas ta ära minestada. Puberteet on juba jupp aega põhjalikult kohal. Selles kontekstis ei olegi nii uskumatu, et ka tüdrukud on avastanud, et Legolas... näeb oma east jupi maad vanem välja ja päris vastik ega loll ei ole. Õnneks on ta (eileõhtuse spontaanse jutuajamise seisuga) esialgu seisukohal, et tema laseb vibu, teeb Instagrami jaoks pilte ja sõidab rattaga, ei mingeid naisi. Niisama vaatamisväärseid uurib mõõduka huviga eemalt ja toredate tüdrukutega suhtleb sõbrana. Ma loodan, et nii see ka Selle Õige kohtamiseni jääb (nagu meie subkultuuris olema peaks, baptistide värk).

***
Eile jälgisin tööl teise korruse koridoriaknast neljanda tsee esimest kehalise kasvatuse tundi poiste kehalise kasvatuse õpetajaga. Kümme poisslast istus kenasti pingi peal reas nagu pääsukesed traadil ja kuulas, midagi õpetaja räägib. Õpetaja rääkis arvatavasti tunni reeglitest ja tegevusplaanidest - ega ma õpetajat ei jälginud, on selge, et tema teab, mida teeb -, aga üks kõhn tumedapäine poiss niheles ja vahetas asendit kõikidest kõige rohkem. Isegi rohkem kui need sellid, kellel ma ATH jooni kahtlustan. Eks ma kahtlustan neid Lillebroril ka... või on ikkagi tegemist südamelaste erilise rabelemisvajadusega. Vähemalt ei kippunud Lillebror traadipinginaabriga lobisema. Ja mingil hetkel tõstis ka kenasti käe ja ütles midagi. Pärast rääkis, et oli õpetajale teada andnud, et tema ongi see südamelaps, kes palju pingutada ei tohi. Eks me näeme, kuidas hindamine edaspidi kujuneb, kardioloogilt on koolikehalise-luba käes, aga paluks ilma pingutamata, samas on kehalises kasvatuses ju justnimelt pingutamine oluline.

***
Lillebror sai ka esimese hinde. Inglise keeles, "viie" loomulikult - sest esimene numbriline hinne peabki olema väga hea. Teised olevat ka saanud. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis minu esimene hinne oli "3", kirjatehnika eest. Eks ma sain edaspidi ka mõnel korral "kolmesid", aga seda ei juhtunud kuigi tihti, äkki keskmiselt kolm korda õppeaastas? Lillebrorile igatahes ütlesime, et nii peabki, jätkaku samas vaimus.

***
Igal lapsel on mõni uus õpetaja. Lillebroril enamik, olevat väga toredad. Legolasel paljud, olevat ka tore. Jõugu Juhil vist üks - keemia-füüsika -, kes on loomulikult tore. Füüsika õppimist ootas JJ juba mitu aastat. Poisslapsed ongi vist imelikud… Iseenesest ei takistanud mitte miski teda kodus mingeid katseid tegemast, aga koduõpe loob võimalused, kooliõpik annab struktuuri. Või midagi sellist.

***
Sel aastal olen ise kõigile õpikutele ja vajalikele töövihikutele paberid ümber pannud. Läheb kiiremini, vähem vingumist ja saab korralikult ka, ei pea üle tegema - voltimine ei ole meie poiste tugev külg. Kolme rulli jõupaberi ostmine oli arukas tegu ja ega ma veel ei tea, võib-olla läheb seda veel vaja - paberdan igal õhtul ainult järgmise päeva portsu, muidu saaks palju.
"Sa ei tea, mis see mulle tähendab, et sa selle minu eest ära teed!" ohkas JJ esimese õpikuvirnaga tulles. Ma siis märkisin, et ehk on see vihjeks, kui palju tema mulle tähendab.
Õpikuid paberdades märkasin, et 8. klassi inimeseõpetuse õpiku kirjutamisel on osalenud ka üks mu kursusekaaslane, blogilugeja Susliku tolleaegne sõbranna. Nojah.

***
Muud kah - Facebook on ilmselgelt lolliks läinud, kui mu uudisvoogu sattus siiani üks-kaks reklaami nädalas, siis täna olen ma pidanud vist juba kümme korda ütlema, et paluks ära paita, see reklaam on irrelevantne. Ongi, kõik reklaamid viimseni on mulle sobimatud, sest nad on reklaamid. Ma ei soovi mitte kuskil näha mitte ühtegi reklaami - välja arvatud ehk toidupoe sooduspakkumised -, kui mind mingi asi huvitab, siis ma otsin selle ise üles. Vaatasin järele, jälle üks, Purina kassitoit. Meie kassid, vabandage, söövad hiirtoitu ja Whiskast, Purina kõrval võivad nälga surra. Mis siis, et ma kassiinimene olen ja mu FB uudisvoog peamiselt kassipilte sisaldab, reklaami ei taha, punkt.

***
FB grupis "Käsitöö ost-müük-vahetus" küsis keegi haapsalu salli. Mina nägin seda - sest vabandage, ma ei istu pidevalt arvutis - 52 minutit ja 25 pakkumist hiljem. Ei ole hullu midagi, lihtsalt naljakas. Mul niiehknii ei ole otsekohe pilte pakkuda, see pilditegemine on üks hirmus vaev.

***
Kaltsuvaibast siiski tegin pilti. Nimelt tellis keegi daam Kuurortlinnast nelja-poolemeetrise vaiba. Umbes sellise. Tellimustöödega on alati keeruline, sest tellija kujutab endale ette üht, aga mina võib-olla hoopis teist… Järgmisel korral palun kavandit või midagi.


***
Ilmaennustus ütleb, et kella ühest hakkab sadama… ma lähen siis panen nüüd pesu välja ja vaatan, kas saan natuke maasikapeenras toimetada, äkki pesu kuivab ära ja maasikad saavad istutatud enne, kui neid taevast kastma hakatakse.



2 comments:

Alice said...

Oi, hilinenud õnnesoovid minu lemmik 13-aastasele noormehele teenager-i ikka jõudmise puhul! Ja loomulikult ilusat uut kooliaastat teile kõigile!
PS. Ma olen FB ja teiste blogide lugemisega natuka maas ja sellest sõltuvalt ka siis hilinenud õnnesoovid.

reet said...

Aitäh.

Post a Comment