Umbes kolmkümmend aastat tagasi oli meil ilusate vihiku- ja õpikuümbrispaberitega ikaldus. Nii, nagu tol ajal küllap enamusel. Tumedakirju paberi peale ise midagi joonistada ei olnud erilist mõtet, kleepse ei olnud saada - olid mingi kolhoosi suvepäevade kleepsud (või umbes nii) ja mingite mikimausidega. Mitte eakohased ega ilusad.
Vanaema käsitööraamatute hulgas oli üks piiisike raamatuke. Ilma kaanteta, teadmata vanuses. Ristpistemotiividega. Tähestik, kroonid, lohed. Ja nunnu väike öökull. Millimeetripaberit oli, peenikese otsaga vildikaid ka (Tädi Hildi Ameerikast? Või letialune kaup? Kesse enam teab…). Joonistasin millimeetripaberi tükikestele mitmeid pisikesi öökulle ja kleepisin need siis oma õpikupaberitele. Kohe ilusam sai. Öökull oli minu märk.
Eelmisel nädalal avastasin vaimustava blogi. Ristpiste on mulle alati meeldinud, aga liigagi palju olen sõbrapoes näinud neid ilusaid pilte, mida keegi on hoole ja armastusega tikkinud… ja mida järeltulijad enam põrmugi ei vaja. Pealegi ei ole tikkimise ajal võimalik lugeda. No aga kui ikkagi paneks ise mingi sampleri kokku… Sampler on nimelt käsitöötegija oskuse näitaja, selline alpimise asi… aga Ajal Enne Lapsi Lübeckis Ööbiku tänaval proua Margretil oli ukse küljes tikitud teretulemast-kirjaga lips ja see oli ilus. Iseenesest võiks meil ka olla mingi teretulemast-pilt, tikitud… või siis mingi ilusa Piibli kirjakohaga keskel, ilus raam ümber. Sest palju pudipadi mulle (ega Mehele ka) ei meeldi, aga mõni üksik ilus ja väärikas asi on noh, ilus ja väärikas. Käsitsi tikitud üksikese on ilus ja väärikas.
Long Dog Samplers on muidugi imeilusad, aga ikkagi mitte päris õiged. Otsiks netist motiive. Guugeldasin "cross stitch vintage pattern". Vintage sellepärast, et ilma selle sõnata tuli hunnikute kaupa jõulukellukesi ja lihavõttejäneseid ja mud sedasorti kraami, mis polnud üldse ahvatlevad. Ja sattusin kullasoonele. Või kuidas muudmoodi nimetada lehekülge, kus on terve virn vanu ja väga vanu tikkimisraamatuid ja -mustreid PDF-ina, enamus täitsa avanevad ja allalaetavad?
Siin: https://www.antiquepatternlibrary.org/html/warm/xstitch.htm
Ja kohe ülevalt teise raamatukese tähestik aastast 1890 tundus tuttav. Kolmandas PDFis oli öökull ka (ja kõik need muud mustrid, mida ma lapsepõlvest mäletan). Kujutage ette.
Ilmselt ei tea praeguseks enam keegi, kuidas see raamatuke meile sattus või kes oli selle algne omanik. Võimalik, et sõja ajal kuskilt leitud. Või alles kaheksakümnendatel bibliofiilide klubist ostetud - aga mu ema ostis eelkõige lasteraamatuid, käsitöömustrid ei olnud tema rida. Või oli see näiteks Vanavana (vanavanaema Hildegardi) õe Mintsi (Vilhelmine - vist) oma? Või hoopis teiselt poolt vanavanaema Alvine-Juliane oma? Sest ehkki Alvine-Juliane maja Jänese tänaval põles sõja ajal maha, säilisid miski ime läbi tema kummut (ja selle lõhkus mu isa seitsmekümnendatel kirvega ära, sest vana ju! - oli ikka vandalism!), peegel ja messingist kardinapuud. Peegel seisab meie magamistoas ja kardinapuud on meil ka täitsa kasutuses. Äkki jäi tikkimisraamatuke kah alles? Sest kui ma õigesti mäletan, olevat Alvine-Juliane tikkija olnud. Kaante puudumine ja pehmed servad viitavad sagedasele kasutamisele.
Igatahes on mu öökull nüüd ka netis saadaval. Kas ma neist mustritest ise kunagi midagi tikkima hakkan, ei tea... Kõige raskem ei tundu mitte mustri kokkupanek, vaid otsustamine, mis värvi see ese peaks tulema. Ja mis seal peal peaks olema. Ja millal, vabandage, ma sellega tegelema peaksin. Aga ilus on.
Aitäh kiituse ja mainimise eest!
ReplyDelete