Vahetevahel tundub tõesti, et koolivaheajad on need imelised hetked üleüldise pideva pingesolemise sees. Momendil isegi nii hull ei ole, aga see võibki tulla lootusest, et ainult viis päeva veel ja siis lülitame hommikuse äratuse mõneks ajaks välja.
Sõbrapäeva me kodus eriliselt ei tähistanud. Mees tõi karbi komme ja mina jällegi palusin Mehel poest valida koogi, mida jätkus tegelikult lausa täna hommikuni. Ei midagi palju rohkemat. Eks neid pidupäevi ole meil viimasel ajal olnud kah. (ma praegu taipasin, et kui Jõugu Juht ja Patsidega Isik oleks saavutanud siduva kokkuleppe, siis oleks minia sünnipäev kah samas puntras. Nad esialgu siiski mõtlevad veel, nõnna noored ka alles)
Koolis oli sõbrapäeva puhul mingi paaride mäng ("Mis tund su noorimal lapsel on, mul on temaga sama number," küsis Muinasjutuprintsess) ja amorpost. Legolas sai üsna lustlikus toonis kirja, kahtlustab selles üht klassiõde. Me peame sellest veel natuke rääkima.
Samal õhtul toimus kooli Eurovisiooni playback-kontsert, millel osalemist nõuti ka Jõugu Juhilt, taustatantsijana. Ta ei tahtnud minna. Klassijuhataja tuli mulle rääkima. Mina läksin mürtsatasin söögivahetunnis JJ, Legolase ja Semu juurde lauda ja püüdsin JJ-d mõjutada, privaatsuse huvides rääkisin saksa keeles. Kõrvallauas helpiva Kõige Säravamate Silmadega Tüdruku seljast oli näha, et ta kikitas hämmeldunult kõrvu. Igatahes õnnestus ära veenda ja JJ sai tantsimisega hakkama. Muidu olevat kaheksandate klasside põhiteemaks endiselt "Kes kellega käib?", amorposti ja paaridesse jagamist pole abiks tarviski.
Lillebror kirjutas isamaalisel teemal kirjandit. Mul jäi natuke juukseid pähe, aga palderjanitabletti oli küll vaja. Paar päeva hiljem tegime kirjandi tuules etteütlust, see oli ka üks üsna kole lugu. Etteütlusi tuleb ilmselt sagedamini teha.
Veel käisid kõik kolm last sünnipäeval, kus põhitegevus oli tulistamine. Samal ajal oli meil Mehega Linna peal vaba aega ja sündis spontaanne kino-deit. Me kumbki ei mäleta, millal me viimati kahekesi kinos käisime või üldse kinos käisime. "Väikesed naised" on kena film, aga minu meelest natuke raskesti jälgitav. Kui Jo juuksed maha lõikas, läks ajastute vahel vahetegemine lihtsamaks. Filmi suur, väga suur pluss oli, et see oli tehtud peaaegu ajastutruult ja täiesti sündsana. Ka nii saab, kujutage ette.
Mees vahetas köögis ära kraani, sest vana oli lootusetult lagunenud. Ma pole siiani veel harjunud, et kraan käib kergesti ja temaga võib kõiki liigutusi teha, ilma et mõni detail pihku jääks. Väga modernne, arvas Lillebror… kuigi konstruktsioon on täpselt sama, mis vanal. Veel ehitasid Mees ja Lillebror Lillebrori ja Legolase tuppa karikariiuli. Tundub, et seda oli vaja.
Mina kudusin kangast ja olin täitsa jaburalt õnnelik. Sündis kaks türkiissinist vaipa, millest esimese pildi panin umbes 20 cm kudumise järel üles sotsiaalmeediasse… pool tundi hiljem oli vaip müüdud. Keegi nägi ja otsustas, et vajab just seda laiust ja värvi. Keegi teine jäi natuke hiljemaks, aga tegelikult sai teine vaip peaaegu samasugune, nii et Triinuke, kui Sa seda lugema juhtud…
Tihased laulavad õues ja laupäeva õhtul oli mikro-lumetorm. Kevad ei ole veel kenasti käes, aga on lootus.
No comments:
Post a Comment