Väga lühidalt: koduõpe on lihtsam, sest lapsevanem kontrollib kõiki tegevusi.
Natuke vähem lühidalt.
Kuna pühapäeva õhtul tegeleti meil kaasaegse filmikunsti uurimisega (=kuskilt tuli "Kääbiku" esimene osa) ja esmaspäeva õhtul üleüldise silmaringi laiendamisega (=RTL näitas miljonimängu kohe pikalt), said lapsed ootuspäraselt hilja magama ja distantsõppega alustati kummalgi päeval umbes kell 12. Lillebror, tõsi, uuris küll juba pühapäeval, kas ikka mingeid põnevaid ülesandeid antakse, temas on veel säilinud eakohane entusiasm.
Enamik meie õpetajatest on arukad, inimlikud inimesed, kes saavad aru, et meie kaasava hariduse tingimustes ei tehta tavaklassis intensiivset tööd 45 minutit järjest. Mõni minut läheb tunni sisse- ja väljajuhatuse peale, üks vingub, kaks räägivad üle klassi valjusti vene keeles, üks jääb 20 minutit hiljaks, keegi viriseb, keegi kireb üle klassi: "Ma ei saa aruuuuu!" ja natuke aega läheb ka lõbusale, kuid kahetsusväärsele pinginaabriga lobisemisele. (meil on väikerühmi ka, aga mõni piirialane Tiigrike sinna ei kvalifitseeru) Samuti saavad õpetajad enamasti aru, et lapsed ei pea eriolukorras tegelikult e-ülesannetega tegelema ainult selle päeva tunniplaani alusel ja täpselt tunniplaanis ettenähtud ajal. Meil on küll viis arvutit (ärge saage valesti aru, Legolas pani endale mingi ekstra aeglase eksemplari kokku Mehe kapis vedelevatest juppidest - aga hädapärast ikka töötab), aga ainult üks internetiühendus ja ikkagi viis inimest, kes võivad vajada netiühendust kõik korraga. Enamikul peredel on üks arvuti, üks ühendus ja mitu kooliealist last.
Mees on saanud tegeleda matemaatika ja füüsikaga, katkudes juukseid Legolase loodusõpetuse tööraamatu juures. See ei olevat kuigi hea - no mina ei tea. Mina olen saanud assisteerida sisselogimisel ja pidanud kuulma Vingu teemal "ma ju ei saa siit arvutist OPIQusse, kui ma eile logisin teisest sisse". Ving oli põhjendamatu, laps on normintellektiga, parool õpitakse pähe, punkt.
Legolas on praegu veel prantsuse keelega hädas, kuna liikus vahepeal õues nii, nagu kästud, kehalise kasvatuse liikumispäevikusse saab ausalt kirjutada 30 minutit füüsilist tööd õues. Arvatavasti toimus vahepeal ka mõningane looderdamine, sest koduõpe ju. Ei ole koduõpe, on distantsõpe ja töö peab olema etteantud ajaks tehtud… õnneks on prantsuse keeles tegu väga mõistva ja hooliva õpetajaga.
Ja õnneks on tegu ju pikaajalisema distantsõppe pilootnädalaga. Enne reedit ei saa ega tohigi mingeid järeldusi teha, õpetajate listis toimus alles eile laenuarvutit vajavate õpilaste kaardistamine ja lahenduste otsimine… Küllap loksub paika, kahju ainult, et me ei saa praegu nädala sisse mingit loodusmatka planeerida*, juhuks, kui ilm peaks korraga tulema ilus ja mõnus. (Ärge peljake, me populaarsematele matkaradadele ei roni.) No aga kui distantsõpe, siis distantsõpe, püsime korralikult kodus ja küllap saab ka prantsuse keel tehtud.
_________
*nii mina kui Mees oleme nii-öelda kodukontoris ja ka tavaolukorras põhikohast osalise tööajaga, kõiki asju saab nutitelefoniga teha ja üldse, poleks mingit probleemi mõni päev vabaks planeerida-
No comments:
Post a Comment