Monday, March 16, 2020

#püsikodus

Nii. Käisin hommikul tööl ära. Kedagi ei kallistanud, kuigi ehk oleks olnud põhjust. Suunasin töötelefoni eramobiilile ümber. Võtsin märkmiku kaasa - sest seal on natuke kodukontori-töö tegemiseks vajalikku infot - ja tulin ära. 

Mees käis ka tööl, tegi midagi tehnilist. Nädala lõpuni on telefonivalves - et kui mõni õpetaja vajab mingit tuge e-õppe korraldamisel või nii. 

Lapsed on reede õhtust saadik kodus. Kaks korralikku vibu-välitrenni on juba peetud, tänane ilm küll õuesporte ei soosi. Legolas treenib muuhulgas ka Lillebrori. Jõugu Juht tegeleb rohkem nagu e-spordiga, aga kunagi talvel ostetud hantel on kolinud elama JJ tuppa… Igaks juhuks ei tee järeldusi.

E-õppega on nii, et kohe, kui me koju jõudsime, kogunesid lapsed igaüks oma e-matemaatikaga Mehe ümber parve. Ikka praktiline, kui matemaatikaõpetaja omast käest võtta on. Ja praktiline, et kogu kambal on koduõppekogemus olemas, nad teavad, et kasulik on kohe kõik koolitööd ära teha ja ülejäänud päev vabaks võtta. 

PLNi järgi me kodust enne pühapäeva ei liigu, siis saab kardetavasti piim otsa ja Mees peab kirikus tehnilise poole eest hoolt kandma. Eks näeb, mis edasi saab. Vanaemale ja Vanaisale viisin ka veel kaks kotitäit söögiasjandust, loodetavasti tulevad nad toime faktiga, et kapis on seekord rohkem kui ühe päeva toit (pühapäevani võiks enam-vähem jaguda). 

Rääkisin armsa C.-ga Bergneustadtist (peaaegu sama, mis Gummersbach, aga linnasilt on vahel). Neil olid üleeile - vist - poeletid täiesti tühjad olnud ja väimees on alates homsest homeoffice'is. Huvitav, et sakslastel kodukontori kohta oma sõna ei ole? Muidu elavad juba sügisest saadik üks päev korraga, sest C. abikaasa W. on oma eluga lõpusirgel, käivad muudkui onkoloogiaosakonna vahet ja... Eks me helistame millalgi jälle.

Hommikul küsis autoraadio: "Do you really wanna live forever?" Hm, üldist olukorda arvestades oleks sobilikum olnud "Stayin' alive" või "We don't need no education..." Mingi Google reklaam pakkus, et nemad otsivad meile sobivaima laevakruiisi. Oeh. 

Linn mõjus keskpäeva paiku vähemalt Kaubamaja ja Kvartali vahel küll kummituslikuna, eriti just autoteed vaadates. Nii tühi on Riia-Turu rist tavaliselt kell pool kuus hommikul. Inimesi liikus, aga ma ei oska öelda, kas palju või vähe, ma ei ole mitte kunagi äripäeval kell kaksteist poes ega kesklinnas. Aga Raamatukogu tagune parkla, kus vaba parkimiskoha eluiga on normaaltingimustes lühem kui Amsterdami kesklinnas (30 sekundit), olevat kolmandiku jagu tühi.

Kui Prepperi blogi veel lahti oli, siis seal keegi kommenteeris, et Igor Mangi ennustus olevat selle aasta puhul väga täpne. Noh, minu meelest on Mangi ja kõigi astroloogide ennustused umbes sama tõsiseltvõetavad nagu Sybil Trelawney tundideks koostatud unenäopäevikud, aga et veebruaris-märtsis tuleb haigustelaine, on muidugi päris õige ennustus. Et ta sel aastal on teistsugune kui varasematel… Noh, on nii. Ma endiselt ei usu, et mingi täht taevakummi küljes võiks teada, kuidas meie elama hakkame, veel vähem olla nõus seda teadmist meile edasi rääkima. 

Millie käis lörtsisajuga õues. Oli sajust väga ehmunud ja üritas kiiresti Lillebrorile põue peitu pugeda. 

No comments:

Post a Comment