Tuesday, March 24, 2020

Telefoniteisipäev

Täna tegin jupp aega tööd telefoni otsas. Pärast oli kõrv kuum. Põhilised sõnumid, mida ma kõigile lapsevanematele kordasin olid kogu aeg samad: "Õpetajad on valmis teie lapsi aitama, palun võtke ise ühendust, ärge kartke, kõik on inimesed ja saavad aru, kui teil on probleeme tehnika või asjade korraldamisega!"

Meie koolis ei ole vist olnud ühtegi kellast-kellani tunnitöö esitamist ega sisevõrgu kokkujooksmist*, küll aga on muidugi palju neid, kellel on kodus vähem arvuteid kui õpilasi või mingid keerukamad tehnikaprobleemid. Aga meil on ka umbes nagu Linna kõige inimlikumad õpetajad, ütlesid kunagi mingid suhetehindajad. On küll, kõik õpetajad vastavad laste küsimustele ja toetavad igat moodi, kuidas saavad.

OPIQu on muidugi programmeerinud reaalsusest irdunud inimene. Meil on juba teine laps täitnud rõõmsalt ülesande "Loe peatükk läbi", saanud hästi hakkama läbilugemise-osa all olevate näidisülesannetega ja jätnud täiesti tähelepanuta kõik mud eraldi kästud ülesanded. "Loe läbi" käsu all peakski saama ainult ja ainult lugeda. Näidisülesanded võiksid olla eraldi nii, et lapsel ei tekikski võimalust neid päris töö pähe esitada! Aga nüüd kirjutas laps õhtul kell seitse õpetajale, et vabandust, ma tahaks küll tegemata asja ära teha, aga süsteem ei lase ju enam… Sest näidisülesannete all on ka kogu töö esitamise nupp! Ja kui seda juba vajutad, siis ups... on asi lukus. Õpetaja reageeris ruttu ja avas lapse jaoks taas ülesande - ma ütlesin, et nad on inimlikud! -, aga polnuks mitte midagi paha ka siis, kui õpetaja oleks reageerinud alles homme hommikul, sest tegelikult võivad õpetajad loomulikult arvutid alates kella neljast kinni panna ja õpetamise selleks päevaks ära lõpetada. Sest ka õpetajad tahavad kodus suppi keeta, koera jalutada ja oma isiklikke lapsi õpetada, kui neid juhtub olema.

Veel helistasin Saksamaale armsale pisikesele vanaproua Lorele. Tema on vist minu Ema Abagail, kes teab, Kuidas Asjad On. Lore rääkis lõpuaegadest ja sellest, kuidas viimnepäev tuleb kui varas öösel… nii see ju on jah. Olime ühel nõul, et ega me päriselt selleks valmis olla ei saa, ei tea ju, millal täpselt tuleb, aga tarvis on jooksvalt Jumala ja maailmaga asjad korras hoida. Lore, kes on minu emast nädal aega vanem, pidavat igapäevaselt tegema värsket salatit aias kasvavatest taimedest. Peamiselt karulauk, aga ka noor nõges ja võilill. Meil siin on esialgu peamiselt noor naat, aga seda ma ei osanud talle öelda. Vaatasin järele, Giersch. Kõla järgi palju õigem nimetus sellele needusele kui eestikeelne mõnus naat. See vist kõlbab kah salatiks? Ritsik, appi! Muidu läheb Lorel hästi, ta kurvastab ainult, et ei saa kogudusse minna. Ka selles me olime ühel nõul.

Üks Magalarajooni servas elav õpetaja helistas ja rääkis muuhulgas, et tema kodu juures kergliiklusteel olla ilusa ilmaga nagu rahvamatk, üldse pole ruumi. Ta ise hiilivat oma lastega kuskil Jõe ääres võpsikus, seal inimesi ei pidavat käima. Oeh…

Vanaemaga rääkisin, neil läheb hästi ja rahumeelselt. Vanaema ainult kurvastab, et pole kellegagi rääkida - no aga kes tema veel elusolevaid sõbrannasid on peletanud, ikka ta ise…

Saime kirja Gummersbachist, ma ehk homme tõlgin tervitused ja panen koguduse listi ka.

Ja Legolase telefonist - tema poolt ettenäidatud osa põhjal - sain veenduda, et Legolas on varasemast intensiivsemalt hakanud suhtlema Hobusesabaga Isikuga, tütarlaps toetab Legolast prantsuse keeles ja Legolas tütarlast jällegi matemaatikas ja ajaloos. Mul on mitutpidi hea meel… peaasjalikult koostöö üle, aga muidu natuke ka. Ainult koolis suhtlemine ikka ei anna inimese olemusest täit pilti, las tutvuvad vähemalt virtuaalseltki.

Söögiks valmistasin perele minestronesuppi ja Friesentortet, kirsside asemel kasutasin kompotiploome.

Nüüd tuli uudis, et varsti pannakse kaubanduskeskustes peale toidupoodide ja apteekide poed kinni… aga raamatupoed? Vaimutoit? Ja mul tuli meelde, et ma suure telefoni otsas rippumise vahele unustasin pesu välja. No las ta olla, ei juhtu vast ööga midagi, see on pruun kaltsuvaibamaterjal, mitte midagi traagilist.
______
*meil on (vist) ainulaadne sisevõrk, mis oli alguses üldse mõeldud suure täistsüklikooli teenindamiseks. See ei jookse kokku erinevalt Stuudiumist ja millest kõigest veel. Khm.

2 comments:

  1. Naat on üsna tugeva maitsega, minule ta salatis ei maitse, aga pirukasse sobib küll. Kortsleht ja nurmenukk võiksid varsti ilmuda, neist saab produkte.
    Mis tuletab meelde, et mul on sügavkülmas nõgest veel, peaks suppi tegema.

    ReplyDelete
  2. Mulle meeldib aiast saadavast salat: naat, võilill, metsmaasikas, põdrakanepivõrsed, hostavõrsed, vesihein, küüslaugulehed, murulauk või sibulapealsed, mustsõstra lehed, kirikakra õied (salatilill, ütlevad mu lapsed)... ilmselt veel midagi, mis parajasti saadaval. Nurmenukk sobiks ka, ilus pealegi, aga mul pole. Mustsõstra asemel võiks ka piparmünti, lavendlit vms tugevama maitsega. Kastmeks oliiviõli ja sidrunimahl, sool, pipar. Nämmm! Külalised tavaliselt piidlevad kahtlustavalt, pärast kiidavad :)

    ReplyDelete