Sunday, April 19, 2020

Koolivaheaega alga!

Ega siin küll viimaste nädalatega muud erilist vahet pole peale selle, et keegi ei pea kella peale mingeid töid esitama. Minul ja Mehel on ikka mõni videokoosolek (võeh, hoolimata toredatest inimestest) ja kodust kuhugi ära me suure tõenäosusega ei lähe. Ilm ka väga ei soosi looduskaunites kohtades kooserdamist.

Tõsi, täna saabus taas Laenulaps, kes pole viie nädala jooksul mujal kui meie juures käinud ja on kõigi eelduste kohaselt sama viirusevaba kui meie lapsed. Pigem oleme meie Mehega (eriti Mees) rohkem kodust väljas käinud kui Laenulapse pereliikmed. Lapsed käisid juba neljakesi metsas rattaga sõitmas. Ma käskisin öelda, kui keegi õiendama tuleb, et nad elavad kõik ühes kohas koos ja peamiselt on pealegi vennad. Põhimõtteliselt on see üsna tõsi, Laenulaps on meie juures tavaliselt piisavalt kaua, et kvalifitseeruda leibkonnaliikmeks.

Esmaspäeval käisin lausa kolmes poes. Sõbrapoes ja Magaziinis ja Prismas. Poeskäimine on praegu nagu mingi äraspidine ringmäng või inimtetris või… ainult et suurte vahedega. Ootad viisakalt, kuni kuskil vabaneb piisavalt suur vahemaa, et saaks läbi minna… ja kui peab lähedalt mööduma, siis keerad selja, et keegi ei kahtlustaks sihipärases pealeköhimises. Poodlemise tulemusena saime sõbrapoest ühe ülemise kapi, sellise vitriinitüüpi, mis sobib täpselt meie kööki peaaegu lae alla. Ülemisi riiuleid kasutame õnnitluskaardikollektsiooni väljapanekuks, aga alumisest riiulist on mõningal määral kasu kah. Magaziinist sain riideid Vanaemale ja ühed hädavajalikud kummikud vabalt valitud poisslapsele, Prismast söögiasjandust ja suurematele poistele pidžaamad. Selgus, et soomlaste M ja L on märgatavalt avaramad kui H&M-i M- ja L-suurus. "Õhk hoiabki hästi sooja," arvas Legolas uues pidžaamas ringi purjetades. Pidavat siiski olema mugavam kui väikeseksjäänute sees.

Eelmisel pühapäeval kandsid mehed üles pööningule minu kangasteljed. Üsna õhuline on seal olla, aga pööningukudu on tegelikult päris mugav, proovisin järele. Täna-homme peaks sinna ka mingi kerakastiriiul tekkima. Esimesel päeval kõlas küll minu ülesilmudes vali "MREOWW!" ja Pajalapi tormas vihaselt kräunudes kolmandale korrusele (ülemise korruse otsmistel tubadel on laiad ja kõrged laepealsed, sinna saab tekitada lugemispesad ja lapselastele ööbimiskohad ja nii edasi - ühel päeval. saatsin tuppa sõnumi, et tulgu mehed tegelema. Pajalapi sai välja ja pööning kassikindlaks. Nüüd on must Mimi, kellel on Pajalapiga kõige keerulisem suhe, igaks juhuks mõned ööd toas maganud. Iseenesest pole viga, kui ta meie voodis magab, ümber kassi magada on tore, aga kui ta kell neli hommikul meie peatsi all isukalt matsutades hiirt sõi… Vähemalt püüdis hiire kinni, tubli kass.

Esmaspäevase riieteostmise järel käisin neid ka Vanaemale selga aitamas. Enam-vähem läksid küll. Ühtlasi korjasin nende aiast kuldreneti alt kotitäie karulauku. Muist sõid lapsed niisama ära ja muist panin sügavkülma, aga karulauguvõiga leiba saime ka ja see oli hea.

Raamatukogu uut laenutussüsteemi pole veel katsetanud, uuel nädalal vaatan, kuidas see täpsemalt toimib. Hetkel loen vaheldumisi "Chesapeake"'i, mis on väga mõnus üsna täpselt minu tüüpi raamat (kui hirmigavad laevandusteemad vahele jätta) ja Baedekeri Saksamaa-turismiraamatut, mille me mõne aja eest kusagilt kogemata saime. Ja kui Lillebrorile sobib, siis Tjorveni-lugusid. Saan päris hästi aru, mida tundis Pelle, kui Tjorven ja Stina tema ümber nääklema hakkasid… ainult et vastupidi, mina elan pidevalt paratamatult meeste ühikas. Muidugi on alati võimalik sokinõelumise ettekäändel magamistuppa lukustuda.

1 comment:

  1. Ma katsetasin uut raamatukogu laenutust. Raamatud laenutasin estri kaudu aga saavad ka emaili või telefoni teel. Mingi aja pärast sain emaili kuupäeva ja kellaajavahemikuga kinnitamiseks, kas mulle sobib see aeg järele minemiseks.
    Täna siis käisin järgi. Raamatud oli ukse ees pakkidena riiulitel, nimed peal, läbi klaasi tuli näidata dokumenti ja siis krabasid oma nimega raamatukoti ja koju :D

    ReplyDelete