Kuna ühel lastest oli vaja lugeda kohustuslikku kirjandust, võtsin peotäie raamatuid endale ka. Väga imelik oli üle hulga aja Raamatukogusse sattuda, aga arvatavasti hakkana ma seal nüüd jälle regulaarselt käima.
Anna Jansson "Ilusalongi saatusejumalanna". Taas üks vanni- või rannaraamat. Kohati päris naljakas. Kohati tekitab küsimusi. Et mulle ei meeldi lood, kus naised loovad suhteid endast enam-vähem põlvkonna jagu nooremate meestega, on minu isiklik probleem. Aga skeem, millega Rootsis justnagu peaks saama inimestelt kodusid välja petta, on natuke laiem probleem, kui see nüüd päriselt võimalik peaks olema. Samas sarjas ("Tõlkes leitud") on minu meelest märgatavalt paremaid raamatuid.
Bram Stoker "Dracula". Ah see ongi siis kõigi vampiirilugude esivanem. Kirjutatud hämmastavalt tänapäevasel toonil ja lõpuni huvitav. Häirib, et Van Helsing räägib nagu Yoda, aga küllap oli see millegi jaoks vajalik. Väga tore oli reisikirja osa päris alguses.
Geraldine Brooks "Raamatu rahvas". Raamat, mille peategelane on raamat. Teine peategelane on juudi rahva ajalugu. Väga hea ja hariv lugemine. Ega me ju tegelikult muuseumis igivanu raamatuid nähes ei mõtle, kuidas see või teine teos niimoodi säilinud on... või kuidas elasid inimesed, kes seda raamatut kunagi käes hoidsid.
Hendrik Groen "Väike üllatus". Salapäevikute autoril Hendrikul ja tema sõbral Evertil oli enne hooldekodusse minekutki seiklusi. Poolkriminaalsest loost tulevad nad siiski puhtalt välja. Raamatus osaleb peale kahe vanamehe terve hulk värvikaid tegelasi, sealhulgas ajutise nimega beebi ja uudishimulik, kuid üksildane naabrinaine. Ja kümmekond Maroko päritolu noorukit, kes ootamatult mitte milleski süüdi ei ole.
No comments:
Post a Comment