Sunday, May 16, 2021

Ootamatult saabus meile suvi

Eelmisel laupäeval pakuti kõikvõimalikku ilma. Möödasaava nädala esmaspäeval ehk kõigest kaks päeva pärast jubedust saime süüa väljas, sest oli soe ja päikeseline. Nädala jooksul on läinud õitsema mirabellid, kirsid ja ploomid. Lauda taga õitseb toomingas. Maja ees õitseb vaher. Pöörane, aga väga ilus. 

Esmaspäeval käärisin kanga ja ajasin selle distantsõppel olnud Lillebrori asjatundliku abiga ka üles. Pärast kanga ülesajamist otsisin niitekasti, aga leidsin hoopis kolm koroonaeelsel ajal kääritud kangast. Nunuh. Kudusin naudinguga. Türkiissinised ja mererohelised kaltsukerad on taas kontrolli all, tähendab, enam ei ole mitut üleajavat kasti. 

Teisipäeval selgusid mõningad tööalased turbulentsid, mille tagajärjel muutus veel viimaseks kuuks Mehe tunniplaan, tunde tuli lausa juurde. See on õpetajatepõua avaldumine meie kooli viisil. 

Kolmapäeval... oli taas hea kudupäev. 

Neljapäeval käis üks taimevahetuse grupi naisterahvas meil tikripõõsa järel. Millegipärast ei oska inimesed aru saada, et väga suur ja väga sassis soenguga tikripõõsas tähendabki põõsast, mis laotub õige mitme ruutmeetri peale. Hammustasime talle siis ühed noored võrsed lootuses, et lähevad kasvama. Ega päris põõsas ise oleks talle autosse mahtunudki. Ühtlasi selgus, et tegu on JJ kunagise klassiõe emaga. Maailm on väike. 

Reedel käis Jõugu Juht vestlemas. Vestlus toimus virtuaalruumis, kuhu sissesaamine tundus nutinutusele emaühikule võimatu ja seetõttu lahkus peategelane eesti keele proovieksamilt planeeritust veelgi varem, et linnarattaga Mehe juurde kihutada ja seal nutinutika isaühiku juhendamisel vähemalt tehnilised probleemid seljatada. Mida arvatakse JJ vestlusoskusest või proovieksamist, selgub ilmselt kunagi edaspidi. 

Laupäeval avati Kuurortlinnas vibulaskmise suvehooaeg. Käisime medalite järel - Lillebror sai kulla, Legolas hõbeda. Kuna Legolas vahetas vanuselistel asjaoludel laskmismaa 30 meetrilt 60 meetrile, pole hõbedas mitte midagi halba. Eriti arvesse võttes, et terve talve jagu trenne jäi ju vahele. 

Mina kasutasin võimalust tutvuda Kuurortlinna kaubandusega. Igaks juhuks ostsin ühe ebamäärase kleidi sõbrapoest - sest kes teab, kas kuskilt veel saab. Springfieldi-nimelises poes katsetasin kleiti, mille kaeluse avaruse tõttu nägin paraku välja nagu Evelyn Burdecki. Ei ole enam selles eas. Khm. Siis leidsin Kaubamajakast Hansmarki ja läksin sinna väga sügavale sisse. Nii sügavale, et nüüd on mul olemas Põhikooli Lõpetaja Ema kleit (suured lilled mustal põhjal) ja ka üks väike must kleit. Tegelikult istusid viiest proovitud kleidist neli väga hästi, aga ma pidin ju mingi mõistliku valiku tegema. Kaubamajaka Hansmarkis on hetkel päris muljetavaldav kogus soodushinnaga riideid ka mõnevõrra rubenslikule figuurile*, minge julgesti vaatama, kellel tarvis. 

Teise Vanaisa juurde tuppa minnes oli imelik tunne, kuidas me läheme kuhugi sisse ilma maskeerumata? Ootan aega, mil maskeerumine on taas kulmukergitust põhjustav erand, mitte reegel. 

Pühapäeval oli kirik. Meie noortejuht pidas väga hea jutluse, mille käigus seletas ära, mis värk selle maoga ikkagi oli. Teenistust saab järelvaadata siin, jutlus algab 43. minutist. Põhimõtteliselt ei olnud tegu zooloogilise maoga, metafoormadu oli. Arusaadavam oleks ehk hoopis "Eksitaja"? No aga need piiblitõlked on nagu on, eriti kuna algkeel ja -kultuur on olnud midagi täiesti teistsugust kui meie tänapäevane maailm. Olen väga tänulik võimaluse eest targemaid inimesi kuulata. 

____________

*pärast rubenslikkuse vaatlemist riietuskabiinis - masendav - käisin vaatasin korrigeeriva pesu hinda ka. Dieedipidamine on ilmselgelt odavam. Esimene eesmärk ehk kaalutõusu tempo pidurdamine on kuidagimoodi saavutatud, nüüd tuleb ainult veel viisteist kilo alla võtta. 

2 comments:

  1. Tänan, et meeles pidasid :)
    Sain jälle targemaks!

    ja edu lõpetamistega :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh. Ja võta heaks. Konkreetsed küsimused on väga head, sest neile on võimalik ka vastuseid leida. Isegi kui see aega võtab.

      Delete