Noppeid

Lillebror jõudis õnnelikult koju. Kohver koos suurema osaga tema riietest on veel kusagil seiklemas. Selle tulemusena tuvastasime, et Lillebror on kasvanud sisse suurus 170 pükstesse. Kuna vanemad vennad kandsid seda suurust mõlemad korraga, siis ma keeldun Lillebrorile mõnda aega pükse ostmast, meie voodi all kastis on neid vendade pärandusena veel mitu paari.

***

Kaubanduslikest teadaannetest niipalju - ei ole tasustatud reklaam ega midagi, lihtsalt kogemus -, et Taskus CCC kingapoes olid müügil Lasocki tänavakingad, mis on sel kevadel küll vist ainus normaalse kontsaga ja minule jalgasobiv mudel Tartu linnas (mingid Lorenzod olid kuskil ka, aga nende 37 oli väike ja 38 loksus...). Tumesinised, üsna kenad, sobivad kitsale jalale, konts ei ole kobakas klots või 10-sentimeetrine tikk, vaid kenasti allapoole ahenev nagu vaja, allahindluse tulemus oli umbes 30 eurot. Sellised konservatiivse maitsega keskealise daami kinnised kingad, mulle meeldisid. Kui ilm enam miinuseid ja lörtsi ei ähvarda, siis tean kandmise-tunnet ka. Lasocki talvesaapaid kannavad mul suured poisid teist aastat, peavad vastu küll.

***

Lõputus inspiratsiooniallikas Perekoolis küsis keegi, kas 60-aastaselt saab veel elustiili muuta (või umbes nii). Mul on selle numbrini veel natuke aega, aga väikeste muutuste tegemine on ahvatlev mõte. Kaalun mitmendat nädalat, kas peaks võtma ühendust ebamääraselt tuttava juuksuriga ja temaga juusteküsimust arutama - koroonapõdemise järel on mul pooled karvad maha tulnud ja katkevad hirmsasti, pats on nagu rotisaba, ehkki Evonia kapslite abil tundub väikesi uusi juukseid usinasti juurde kasvavat... Ühel kapi-Karenil võiks ju ka kohane soeng olla, aga see vajab vist sagedast juuksuriskäimist (iiuu) ja rohkem hooldamist kui ma selleks valmis olen... 

***

Me. kirjutas enda juures avameelselt ja jahmataval moel, millises eluaugus tema kunagi on olnud. Siiani olen arvanud, et nii usaldava ja ilusa Jumalasuhtega inimene on eluaeg kõike täiesti õigesti teinud ja ainult helgust ja imesid kogenud... Aga eks armsamad olegi need, kes teelt hälbinuna tagasi õiguse rajale pöörduvad. Pealegi annavad sellised lood lootust, et kui enda lapsed on... noh, mitte just päris sügavas hauas, aga ka mitte päris seal, kus nad võiksid ideaaljuhul praeguseks hetkeks oma eludega olla... et nad ühel hetkel ikkagi õide puhkevad. Aitäh selle postituse ja lootuse andmise eest! (Me. juures ei saa kommenteerida ja ma linki ka ei pane, kes teab, see teab)

Pühapäeval küsis sõber Juustumeister, kas mina või Mees oleksime valmis Alfal oma usuletuleku lugu tunnistama. Ei oskagi talle vastata, dramaatilist muutust nagu pole kogenud, tähendab, minul on hirmsad augu-olukorrad ja tumeda tuleviku tunded olnud küll, aga mingeid järske paranemisi pole olnud, ilma armuta elades läksid asjad tasapisi halvemaks või tasapisi paremaks... Imesid, jah, on muidugi juhtunud, näiteks lastega seonduvalt, aga kas need on sellesse hetke kohased rääkida... Keeruline. Ma ei vastanud jah ega ei, mõtlen veel. 

***

Lahja lehma aasta on täies hoos, suveks loodetud Vahemere-reis muutub aina kahtlasemaks. Hinnatõusu ebaloomulikkust kirjeldab ehk kõige paremini fakt, et kui me veel paari aasta eest maksime kuni 1000 eurot aastas küttepuude eest, siis sel aastal läheb hästi, kui 2000 euroga saab... Paluks üks ilma tuule ja sademeteta laupäev, siis saaks vähemalt mõned ruumid oma aia kasehalgu teha. 

Leebet ilma paluks kasvuhoonete tarbeks ka. Lillebror tahab üles panna kilemaja, et saaks oma miljon taimekest õue kolida, aga minu kasvuhoone ümber käisime laupäeval ja Mees arvas, et siit ja sealt saab püsti upitada ja ära lappida, korralikum katus peale ja saab korda. Igal juhul parem, kui uuesti nullist ehitamine. 

***

Tegelikult oleks kasvuhoonete ja muude mahukamate ehitiste asemel tarvis ehitada üks euronõuetele vastav kompostikast, kirjutab ajaleht. Et prügisorteerimine on vajalik, saame väga hästi aru ja sorteerime ka vastavalt võimalustele. Aga kas täitsa oma krundi keskel, kaevust kaugel ja muidu ka nurgatagune kompostihunnik, mis on planeeritud laagerduma umbes kümneks aastaks... kas sellise asja reguleerimine lahendab suuri probleeme nagu prügi metsaviijad või pudelikillud Pärnu rannas (olen ise Kuursaali parkla kõrvalt muru seest neid korjanud, lapsed astusid sandaalide ja paljaste varvastega kildudest mõne sentimeetri kaugusele...), on küsitav. 

***

Kured on nüüd mõlemad kohal. Loodetavasti ei tule sel aastal Metsise-Mart neid segama ja tuleb ilus kurepojane suvi. 

***

Tuttav, kes kunagi ammu põrkis, et tema oma lapse võimaliku armastusevilja üleskasvatamist toetada ei kavatse, ütles hiljuti, et tema on nõus tegelema ainult oma lastega, kui üldse, võõraste lastega ometigi mitte. Ametialaselt puutub ta üsna palju lastega kokku... Sain taas kurvaks. Minu jaoks on võõraid lapsi väga vähe... ja et saada võõraks lapseks, peab ikka õige mitu aastat sihipäraselt vastik olema. Praegu on mul koolis eesti lastest (sest ukrainlaste jaoks on meil eraldi inimesed, kes nendega rääkida oskavad)... üks poolvõõras, sest on tõesti pikalt ekstra ebameeldivalt käitunud ja kuidagi ei saa temast seda meeldivat osa esile. Ometi oli temagi kunagi väike ja esimeses klassis ja nunnu... Ja poolvõõrast olekust hoolimata, kui ta hädas oleks, ma ikka aitaksin, loomulikult! Päris oma lastega seotud probleemid teevad lihtsalt palju rohkem haiget, mis teha. Küll aga ei saa ma mitte kuidagi aru, kuidas saab lastega palju kokkupuutuv täiskasvanu nimetada kõiki oma töölapsi "võõrasteks". Uhh. 

***

Otsime Legolase tuppa* diivanit. Iga värv ja vorm ei kõlba, tema tahab lesilatüüpi nurgadiivanit, kuhu sõbrad magama mahuks (Nimekaim vajab tavalisest pikemat voodit...). Sotsiaalmeedia on aru saanud, mida meil tarvis, pakuvad muudkui, et vaadaku me mööblit sealt ja teisest kohast... aga sellest veel aru saanud ei ole, et uuena ostes on ka odavaimad diivanid vähemalt sada eurot kallimad kui meie hinnapiir (200 eurot). Kuidas sotsiaalmeediale selgeks teha, et meil oleks vaja linke seniavastamata pruugitud mööbli poodidele? (sõbrapoodi ja Samaariat kontrollime juba mitu kuud, soovi ja osta.ee-d ka) Olen isegi valmis katteriiet vahetama, kui sobiva hinna ja vormiga sohva saab. Tavaliselt on, jah, need odavamad pruugitud eksemplarid üleni lontis või hirmus plekilised... Ju siis pole veel hädavajadust. 

__________
*Jõugu Juht tahab mööblilagedat mungakongi, Lillebroril on toas kasvuhoone, Legolas tahab sotsiaalne olla. Igaühele oma.