tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post8457889777656135223..comments2024-03-22T08:29:20.133-07:00Comments on Koduperenaine. Ilma meeleheiteta.: Mida oodata koolipsühholoogilt?Unknownnoreply@blogger.comBlogger6125tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-75178128808163791852016-04-10T09:57:37.559-07:002016-04-10T09:57:37.559-07:00Hundi ulg, vanemate õpetamine on üks neid asju, mi...Hundi ulg, vanemate õpetamine on üks neid asju, mis vanematele kohe üldse ei meeldi. Koristamise koha pealt ma ei tea, aga kaootilise elukorraldusega peresid on meil olnud küll ja mulle väga meeldivad need, kes elu kordasaamise soovitust tõsiselt võtavad.<br /><br />Alice, inimeste omavaheline sobivus on jah väga tähtis. Lastega juhtub vahel sedagi, et laps ja esimene õpetaja omavahel ei sobi, rääkimata siis veel muudest inimestest - enamasti see õpetajaga sobimatusest ärahirmutatud laps ei julgegi koolis enam kellegagi rääkida, sest arvab, et kõik täiskasvanud koolis on samasugused (tavaliselt on siis ka kodus palju räägitud, et sinu esimene õpetaja saab sulle väga meeldima ja laps satub suurde segadusse, sest ootused ja päriselu ei klapi omavahel). <br />Mul on olnud niisugune laps, kes ühe teise psühholoogi ruumisisenemise peale sulgus. Nagu oleks uksed kinni löödud ja kardinad ette tõmmatud. Minule ta vähemalt vaatas otsa, kuigi rohkemaid kui ühesilbilisi vastuseid ei olnud nõus ütlema. Kui ma siis emalt kuulsin, et laps oli öelnud, et mina olena psühholoogina "normaalne", oli mul tõesti tunne, et olen saavutanud tohutu töövõidu. :)<br />Meil ja ma oletan, et paljudes suurtes linnakoolides on majas ka sotsiaalpedagoog, kelle poole võib laps samuti pöörduda, kui psühholoogiga ei sobi. Mina teen meie sotspedagoogiga küll väga tihedat koostööd, kui mõne lapse teema üles tuleb, siis vahel isegi arutame, kumb selle olukorraga tegeleb, st kellel lapsega parem kontakt on. Ja üldjuhul on lapsel ikka mõni sümpaatne õpetaja, kellele esmane mure ära rääkida, õpetaja aitab siis edasi, kuhu tarvis. <br />Mina usun küll hästi palju vanematega koostöö tegemisse, sest peamiselt jõuavad minu juurde algklassilapsed kas käitumis- või õpiraskustega ja kuna nemad väga süvitsi analüüsida ei oska (üldjuhul), otsimegi probleemi põhjust ja lahendust koos ema ja/või isaga. Aga minu poole on ka pöördunud suurem, vist vähemalt 15-aastane õpilane, kes palus, et ma otsiks talle linnast kellegi psühholoogi kontakti, sest koolis ta nagu ei taha rääkida. Otsisin ja kinnitasin, et häda korral võib ikka koolis ka tulla, aga kõik sõltub sisetundest. Vimma ma selle lapse vastu küll ei tunne.reethttps://www.blogger.com/profile/08499837523769612306noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-1989339247623132282016-04-10T09:13:31.493-07:002016-04-10T09:13:31.493-07:00Mind huvitaks selline küsimus. Kuna on ju teada, e...Mind huvitaks selline küsimus. Kuna on ju teada, et psühholoogile minnes on see täiesti normaalne, et ega iga psühholoogiga ei saagi kõigil inimestel olla ühesugune klapp. See ei pea üldse tähendama, et psühholoogil midagi viga oleks, või et ta ei teeks oma tööd professionaalselt, vaid lihtsalt kahe inimese vahel puudub see õige klapp et ennast ta ees avada või oma muredega ja probleemidega avalik olla. Sellisel juhul inimene lihtsalt vahetab psühholoogi<br />(või siis õigemini need inimesed kes on teadlikud õige klapi olemasolekust ja ei hinda selle puudumisel psühholoogi ebakompetentseks).<br /><br />Aga kuidas on asi sel juhul lastega? Nende puhul, ma eeldan, on see sobimise asi tegelikult ju veelgi tähtsamal kohal. Koolilastel ju puudub sel juhul uue psühholoogi valimine, sest nad peavad leppima sellega kes parasjagu neil koolis töötab. <br />Ma juhtusin ka seda perekooli teemat natuke lugema kui see alguses ilmus ja nüüd siis siin sinu kajastust ja hakkasin nüüd mõtlema, et võib olla ongi asju lihtsalt selles, et laps ja psühholoog lihtsalt ei sobinud omavahel kokku.Alicehttps://www.blogger.com/profile/10180223361475689710noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-41309754674368588642016-04-10T08:47:05.143-07:002016-04-10T08:47:05.143-07:00Tänan Sind selle töö kirjelduse eest. Mina ise vis...Tänan Sind selle töö kirjelduse eest. Mina ise vist ei oleks olnud suuteline seda tööd tegema isegi kuitahes hea professionaalse ettevalmistusega. Mul oleks väga kiirelt piir ette tulnud just nimelt sellel põhjusel, et liialt sageli ei ole asi niivõrd abi vajavas lapses kui kogu peres kus ta kasvab. Mõnikord tahaks karjuda vanematele: alustagem sellest, et koristage oma elamine ära, et laps kusagil olla saaks ... Need on juhtumid, kus lapsega on sisuliselt kõik korras, hoopis vanemad vajavad abi, et õppida elama igapäevast elu.Hundi ulghttps://www.blogger.com/profile/12453764367899147722noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-91180409554365038962016-04-09T03:37:55.126-07:002016-04-09T03:37:55.126-07:00No seda ma pigem mõtlesingi, et inimesele tuleb an...No seda ma pigem mõtlesingi, et inimesele tuleb anda õng mitte kala. Lahendusteni tuleks ise jõuda.<br />Mulle meenutab see veidi arengutreeningut õppemeetodina, et õpetaja ei ütle kuidas on vaid juhib õpilase läbi suunatud küsimuste õige lahenduseni. Nelehttps://www.blogger.com/profile/04069524622986668343noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-37055627785289047652016-04-09T01:01:39.744-07:002016-04-09T01:01:39.744-07:00Teoreetiliselt ei tohiks psühholoog üldse nõu anda...Teoreetiliselt ei tohiks psühholoog üldse nõu anda, vaid inimene peaks psühholoogi abiga iseenda seest vastused leidma. Õnnetuseks ei ole lastel ja ka osal vanematest piisavalt eelteadmisi, mille hulgast õige vastus leida - näiteks olen jahmatanud üht hoolivat emakest infoga, et algklassilaps, kes tõuseb kell seitse hommikul, peaks kell üheksa õhtul juba voodis olema. Emakene nimelt kiitis, et mõnel õhtul läheb laps juba kell 11 magama ...reethttps://www.blogger.com/profile/08499837523769612306noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-17738458743739080562016-04-08T23:31:29.791-07:002016-04-08T23:31:29.791-07:00Lugesin ka sedasama Perekooli teemat ja mulle tund...Lugesin ka sedasama Perekooli teemat ja mulle tundub, et see mida sina kirjeldad ongi see, mida psühholoogilt oodatakse. Olukorra lahti rääkimist pädeva inimese juuresolekul ning laste puhul ka soovitusi või suuniseid edasiseks tegutsemiseks. See kui nõuanded vanemale "valed" tunduvad on ikka vanema mitte psühholoogi pläkk. Minu kooliajal oli meil koolis ka psühholoog, ei ta toetanud ega andnud nõu, hoopis arutas kõik kuuldud mured nimeliselt ja detailselt õpetajate toas läbi. Ma usun, et see ei ole eetiline mitte ühestki vaatenurgast. Õnneks olen kokku puutunud ka teistlaadi psühholoogiga, sellisega kes kuulab ära, peegeldab ja kellega vestlemine tekitab tunde, et sind on kuuldud ning antud õng oma mure lahendamiseks. <br />Ilmselt on mõnedel inimestel ebareaalsed ootused teatud ametite esindajatele ning mõned lihtsalt leiavad tõrvatilga igast meepotist. Nelehttps://www.blogger.com/profile/04069524622986668343noreply@blogger.com